Kollane karripasta kanaga (ehk Kaju pere reisikiri, vol 1)

Oma esimeses postituses lubasin, et ei jäta postituste vahele kunagi pikemat pausi kui 2 nädalat. Mis mul siis üle jääb kolmenädalasel puhkusel? Eks ikka reisikirja koostada. Vähemalt on see hea ettekääne, et taas kirjutada! Liiatigi lubasin vanematele meie liikumistest märku anda ja blogi on selleks ju päris hea kanal.. Ja tõele au andes, vaikimine lihtsalt ei ole minulik.

 

 

Tegelikult naljatades kutsume oma reisi mesinädalateks, sest pärast pulma, pea 1,5 a hiljem, pole me veel kumbki puhata jõudnudki. Eks mina otsustasin, et väärin puhkust siis, kui TTÜs ained tehtud (siinkohal võite järeldada, et mul jäänud vaid väike magistritööke veel teha, juhhuuu!). Ja Andres alles suvel avastas, et talle ei antagi suvel puhkust 😀 Nii me otsustasime korralikud kolmenädalased mesinädalad Tais veeta. Trotsides meeleavaldusi jäime kolmeks päevaks Bangkoki.. Ja õigesti tegime, sest olgem ausad, turistina mingeid rahutusi küll linnas ei näe. Paaris kohas on üleval telgid ja keegi peab emotsionaalset kõne. Päris palju näeb ka rahvusvärve ja paar peamist ristmikku on meeleavaldajate poolt suletud. Turistina reisime me aga Skytrain‘iga või taksoga ja meie liikumist miskit ei häiri. Turismipiirkonnas, kus me ilmselgelt 2 päeva ka veetsime, ei ole üldse aru saada, et midagi linnas toimub. Oma pühade templite juurde nad ju ometi ei tule protesteerima! Niiet ainuke asi, mis meid heidutas, oli minu külmetus. Jepp, suutsin kohe külmetada (või on see pingelangus? või oli pingelangus hoopis 2 päeva ninaverejooksu enne reisi?). Igal juhul, nad ju siin igal pool kasutavad konditsioneere, millel on minu arust kaks nuppu – off ja max. Arvake ära, mis nupp pidevalt sisse lülitatud on.

 

 

Minu asi ei ole siinkohal hakata Bangkoki ajalugu ja vaatamisväärsusi tutvustama. Ütlen ainult subjektiivselt, et linn sobib ideaalselt hipidele, muidu seiklejatele ja poissmeesteõhtutele (mida nad üldse Eesti tulevad, ah?). Ehk siis tänaval on tohutu melu ja kauplemine, eriti õhtuti. Meie vaatasime põhilised templid üle ja jalutasime rohkelt, põhirõhk ikkagi… üllatus-üllatus.. söögil! Esimestel päevadel ei julgenud kohe agulisse sööma minna, nii et oleme iga päev aina odavamat sööki osta julgenud 😀 Bangkokis maksime söögi eest suht sama hinda, mis Eestis, nüüdseks aga üle 10 EUR kahe peale söögile ja joogile kulutada ei taha. Samas, pardiliha tamarind’iga Bangkokis oli igati oma hinda väärt! Küll ma aga juba kardan, kus me reisi lõpuks sööme..

 

Part tamarind’i kastmes.. mm..

 

Toon veel välja toreda turistiseiga oma Bangkoki elamusest. Esimesest õhtust peale tundus, et meil on mingi imelik hotell. Esialgu ütlesid, et meie raha pole laekunud, siis nõudsid hommikusöögi eest raha (mis kirjade järgi pidavat hinna sees olema). Lõpuks Andres avastas, et Booking oli saatnud talle kirja sisuga a’la kuna te hotelli kohale ei tulnud, siis võtame trahvina kontolt maha ühe öö tasu. Andres tõmbas end kohe käima, rabas arvuti kaasa ja läks retseptsiooni sõdima.. Kus siis selgus, et me olime vales hotellis 😀 Oih. Taksojuht tõi valesti ja retseptsioonis esimesel õhtul ei pandud tähele, et me vale hotelli broneeringu lehe ulatasime. Õnneks oli hotelli manager väga mõistlik – tegi meile sama hinna, mis teises, tunduvalt odavamas, hotellis meile pakuti. Ja mina veel imestasin esimesel õhtul, et küll on Tais kõrge hotellide tase kui see hotell kaks tärni on 😀

 

Poleks uskunudki, et sellest saab lemmik transpordivahend.

 

Tegemist on siiski puhkusereisiga ja nii me tulime Koh Samui saarele. Natuke tahaks päevitada, natuke raamatut lugeda, muidu mu to-read raamatute nimekiri on õige pikaks veninud, lisaks rohkelt Tai köögiga tutvuda. Niisiis sellal kui mees sukeldub, siis naine saab söögile pühenduda. Mulle tai söök väga maitses juba enne kui ma Taisse jõudsin. Kõik targemad teadsid hoiatada, et ju siis ma kohal armun sellesse sööki ära. Ütleme nii, et palju enam puudu pole ja kindlasti on plaanis paar toidukursust läbida. Täna käisin ma kursustel toredas kohas nimega SITCA (Samui Institute of Thai Culinary Arts) ja olen ülivaimustuses. Väga põhjalikult tutvustati kõiki koostisosasid ja seletati mida saab millega kodus asendada. Soovitan vaadata ka nende kodulehte: www.sitca.net – seal on ka mitmeid põnevaid videosid Tai köögist ja toidu kaunistamisest. Mina jagan siin aga kollase karri retsepti, mis oli minu isiklik tänane lemmik. Koostisosasid küll palju, aga enamik neist üsna kergesti hangitavad Piprapoest, Stockmannist, Umami.ee-st jne.

 

 

Kollase karri pasta

Kruang Gaeng Kari

 

2 – 5 kuivatatud punast tšillit (meie mõistes on inimlik kogus 2)

½ tl köömneid

½ tl koriandri seemneid

¼ tl musta terapipart

¼ tl soola

1 sl hakitud küüslauku

1 sl hakitud sibulat

2 tl tai ingverit (galangal)

2 tl värsket ingverit, hakitud

2 tl värsket sidrunheina, hakitud

2 tl kollase karri pulbrit

 

Kollase karri koostisosad

 

Kuumuta pannil õli ja lisa sinna tšilli kaunad 15-20 sekundiks. Eemalda tšilli ja nõruta rasvast.

Rösti koriandrit, pipart ja köömneid ca 1 minut kuumal pannil. Nüüd pane uhmrisse koos soolaga ja peenesta. Lisa uhmrisse küüslauk, tšillid ja sibul, jätka peenestamist. Llisa ingver, sidrunhein ja galangal, peenesta kõik ühtlaseks massiks. Viimasena lisa karri, sega korralikult ja pasta ongi valmis!

 

Kollane karri kana ja kartuliga

Gaeng Kari Gai

 

1 kanafilee

1 suur keedetud kartul

1 väike sibul

50 g röstitud maapähkleid

4 aniisitähte

1 klaas kookoskreemi

2 sl kollase karri pastat

1 sl palmisuhkrut

3 sl tamarind’i kastet (sega tamarind toasooja veega)

1 sl kalakastet

Ca 1 klaas kanapuljongit

1 sl õli (mitte oliivi)

 

Lõika kanafilee pooleks ja seejärel kuubikuteks. Püüa kartul umbes sama suurusega tükkideks hakkida. Sibul lõika sektoriteks ja sektorid omakorda pooleks.

Võta suur pann, kuumuta selles puljong, karripasta ja aniis ca 30 sekundit. Lisa kanafilee ja prae ca minut. Lisa kartul, pähklid, sibul ja prae järgnev minut. Nüüd lisa kookoskreem ja maitseks kalakaste, tamarind ja suhkur. Sega hoolikalt läbi ja lase podiseda ca 3 minutit.

 

Minu tänane saavutus – supp, kala ja karri, mis natuke vastu peegeldab.

Lõpetuseks tutvustan meie lemmiktegevust – vedelemine, vaadete nautimine, söömine ja joomine! Ma ei kurda. Tervitused kõigile külmale maale!

Turist, vol 1.

Turist, vol 2.

 

PS. Olgu siis öeldud, et vaatasime ka ladyboy kabareed ja tõesti on osad ikka nii ilusad poisid, et ei usugi, et tegemist ei ole naisega. Mina sain igal juhul ühe kaunitari higist tissi pigistada ja midagi pole öelda, nagu päris..