Augustikuu hoidised

Kui ma veel laps olin, siis oli alles hea elu – ema ja vanaema valmistasid rohkelt hoidiseid ja mul tasus neid ainult süüa. Eks tol ajal ei olnud ka poes aastaringi külmutatud marju, valmis hoidiseid jms saada. Mingi hetk enam nii palju hoidiseid ei tehtud ja vanaema, selle asemel, et anda mulle valmis moosi, andis hoopis juurvilju ja marju, et ma ise neist midagi teeksin. Te kujutage ette kui harjumatu see oli. Kuna keedetud moos mulle väga ei maitse, siis pole õppinud seda ka tegema. Marjad mahutasin sügavkülma kas tervena või toormoosina ja mis ei mahtunud, läks, mehe rõõmuks, koogiks. Kurkide tegemise pidin aga selgeks õppima, sest olen täielik kurgihävitusmasin 🙂 võin värskeid soolakurke kilode viisi süüa.. ja teen seda ka!

Ja nüüd see aasta, kui ma ei ole enam nii noor, haha, siis vanaema reisib suvel juuli-august 5 nädalat ja jätab oma aia minu hoole alla. Naljakoht. Kõige lihtsam on lahendada kurkide mure ja ajada need salatisse või purki. Veel paar aastat tagasi olin ma piisavalt hea elu peal, kus vanaema korjas mulle nii kurgid kui ka vajalikud maitsetaimed. Kui ta seda ei teinud, siis läksin Keskturule ja ostsin valmis maitserohelise segu. Üsna peagi aga avastasin, et õigete lehtede korjamine vanaema aias võtab kõigest 1 minuti – vaja on sõstralehti, tilli ja mädarõika lehti. Mul on kodus kaks 1,7l purki ja sinna saab paari nädala kurgilaari teha. Ilmselgelt olen vanaks jäänud, sest päevaga purki tühjaks enam ei söö.

Ühe 1,7 l purgi sisse laon kurgid, vahele panen küüslauku (4-6 küünt), 3-4 mustsõstra lehte, 1-2 rõikalehte ja paar suurt tillioksa. Peale veel 1 sl soola, kui kasutan himaalaja soola, siis vähem, sest see on õige soolane. Kõige peale keev vesi ja ongi kõik! Kuna kurgid kunagi ei seisa kaua, siis bakterite tapmise peale eraldi aega ei kuluta (hea küll, vahel kallan purgi eelnevalt keeva veega üle).

August on ka parasjagu tomatite valmimise aeg ja palju sa neid tomateid ikka sööd. Mina otsustasin üle jäävad tomatid ära lahendada väga lihtsalt – ketšup! Keetsin 2 kg tomateid 2 paprika, 4 sibula ja 6 küüslauguküünega pehmeks (ca 50 minutit kulus). Maitsestamiseks kasutasin veel pruuni roosuhkrut 1 dl, veiniäädikat, soola ja pipart maitse järgi. Kui kõik oli pehmeks keenud, siis lisasin veel peterselli, basiilikut ja purustasin saumiksriga kõik peeneks ning surusin läbi sõela. See oli parajalt tüütu ülesanne, et parim osa sõelast läbi suruda, aga siiski lõpuks jäid sõelale vaid tomatiseemned ja mõned tomatikiled. Korra kuumutasin segu veel keema ja valmis see oligi! Eks ta tavalisest ketšupist vedelam on, aga ka tunduvalt maitsvam ning tervislikum!

Tahaksin siinkohal kirjutada oma lemmikutest hoidistest, ehk kõigest, mis seotud seentega.. AGA… Valklas ei ole veel seened valmis! Nii soe ja kuiv suvi olnud, et seentest saab veel alles unistada! Kuigi tavapärane on augusti algusest männiriisikate ja liivtatikute korjamine! Nüüd aga seentest ja pohladest saab ainult unistada, samas kui mustikaid ja maasikaid enam ei ole. Olin eelmine nädalavahetus vanemate kodus nii hämmingus ja eksinud, et lihtsalt vaatasin päev otsa telekat. Õppisingi lõpuks, kuidas telekat üldse tööle panna (ja päeva lõpuks suutsin ka kanaleid vahetada!), sest mida teha veel suve lõpus maal, kui ei saa midagi korjata?

Nostalgiliselt lisan lõppu pildi oma eelmise aasta marineeritud seentest – paar kukeseent, puravikud ja kuuseriisikad. Niuks.