Lahtine tomatipirukas mee ja tüümianiga
|Mul oli puhkus! Kolm päeva! Neist kahel päeval tegin pulmatorti. Aga sellest teinekord. Täna räägin hoopis natukene esimese maailma probleemidest.
Viimasel ajal näib, et kõik elustiiliblogijad soovivad aina enam elustiili-toidublogijateks (Toidu-elustiili? Toidustiili?) saada. Eks see elustiili-toidublogija elu ongi äärmiselt kerge – jutusta aga niisama ja kui pole millestki kirjutada, siis tee süüa, paar klõpsu ja voila!
Mitte, et see auväärt tiitel nüüd minu nimele patendeeritud oleks (höhö) ja tegelikult nende lugejaskond meeleheitlikult vajab väikest tõuget toidumaailma suunas. Aga natuke kurb on lugeda selliseid asju nagu “balsamiikopärlid” või seda, kuidas kookidesse asjad tunde järgi käivad. Ütleks, et selline rumalus on toidublogijate turu solkimine. Olen vist nüüd jälle liiga otsekohene, aga mida oma tagasihoidlikkuses öelda tahan on see, et toidublogidel ei ole lihtne “konkureerida” usaldusväärsuse osas suurte retseptiallikatega nagu toiduajakirjad, veebipõhised retseptikogud Nami-Nami, Toidutare vms. Ikka meeldib inimestel otsida retsepte allikatest, kus teised on juba kommentaare ja hinnanguid jätnud. Ma isegi valisin aastaid retsepte kommentaaride arvu põhjal ja enne uuest allikast retsepti võtmist kaalutlen siiamaani päris pikalt, kas tegemist on ikka usaldusväärse allikaga. Eriti kui tegemist on toidublogiga. Eriti välismaise (et mitte öelda USA) toidublogiga. Seetõttu näen ka ise retseptidega vaeva – kui midagi ikka ei õnnestu või õnnestub kuidagi kesiselt, siis pigem jätan postitamata. Vaadata aga seda, kuidas pannakse suvaliselt kirja, mis sülg suhu toob, teeb meele lihtsalt natuke kurvaks. Milleks risustada internetti läbimõtlemata retseptidega?
Aga samas, mida ma ka virisen oma pseudoprobleemide üle? Sel ajal, mil osad lapsevanemad oma laste kasvatamise asemel treenivad neid Little Miss Estonia võistluse tarbeks. Kõike, mis on valesti nende inimeste katusel, võttis hästi kokku Tom Hanks juba 4 aastat tagasi:
Ahjaaa. Tänane pirukas on väga hea ja nagu õige pirukas – toitev, aga mahlakas täidis jätab mulje justkui oleks tegemist taljesõbraliku (tsau, tšikid!) ampsuga.
Magusad tomatid, aromaatne kaste, kihiline ja rammus põhi. Mmmm..
Retsepti allikas: NY Times.
Lahtine tomatipirukas
125 g jahu
75 g maisijahu
0,25 tl meresoola
10 sl külma võid
35 g Cheddar juustu
Täidis
1,5 kg erivärvi tomateid
1 tl soola
2 sl õunasiidriäädikat
1 sl mett
Peotäis värsket tüümiani
2 sl oliiviõli
3 küüslauguküünt
65 g Cheddar juustu
Must pipar
1 munakollane
Soolahelbeid
Esimesena valmista tainas. Sega kokku jahu, maisijahu, sool, või ja juust, kuni moodustub purutaoline mass. Lisa massile supilusikahaaval külma vett (kuni 6 sl), kuni tainas hakkab kokku kleepuma ja saab moodustada tainapalli. Paki pall toidukile sisse, vajuta lamedaks ja jäta 1 tunniks külmkappi.
Viiluta tomatid (kui kasutad kirsstomateid, siis poolita). Pane ühes kihis küpsetuspaberile ja puista peale sool. Lase samuti tunnike seista.
Kuumuta väikeses potis keemiseni äädikas, mesi ja pool tüümianilehtedest. Lase podiseda paar minutit ja kalla kaste kaussi. Puhasta pott ja pane sinna oliiviõli ja hakitud küüslauk. Prae küüslauku 2-3 minutit, kuni see on kuldne. Kalla õli läbi sõela kaussi ja haki praetud küüslauk peenemaks.
Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja kuumuta ahi 210 kraadini.
Rulli tainas jahusel pinnal õhukeseks (ca 0,5 cm) kettaks. Pane ahjuplaadile ja aseta külmkappi veel 20 minutiks.
Kuivata tomatid paberiga, pintselda üle meekastmega. Nüüd võta tainas külmkapist välja ja puista sellele riivitud juust, küüslauk ja järelejäänud tüümian, jättes äärtest vabaks ca 3 cm. Maitsesta musta pipraga. Laota peale tomatid, mille peale kalla küüslauguõli, puista veel tüümiani ja jahvata musta pipart. Keera vabaks jäänud ääred tomatitele.
Määri munakollana tainale, puista peale soolahelbeid ja küpseta ca 40-45 minutit, kuni pirukas on pealt kuldkollane. Serveeri leigena või toatemperatuuril.
Nagu ikka, kirjutan kõigele kahe käega alla 🙂
Jee 🙂
Aga kas kuidagi taljesõbralikumaks ei saaks? Ja maisijahu, missugune? Kas maisitärklis või maisimanna või mis?
Teevi, kuss pidite olema ju.. 😀
Pidime v? Ma ei mäleta 😀 Minu peas on hoopis suur segadus: maisimanna, -tärklis, -jahu… mida veel…
Õeeeeeeeeel…. 😛
Ei ole ju (A)
Tere,
kas siinkohal tphib õunasiidriäädika vahetada välja veiniäädika või lihtsalt õunaäädika vastu? Ja cheddar juust? ma pole seda kunagi proovinud…vist. asendada või jääda retseptile truuks?
Ikka võib õunaäädika vastu vahetada. Või valge veini äädika. Cheddarit ma ei võtaks välja siiski, sest see on maitse jaoks oluline (seda on täitsa saadaval ka väiksemates marketites). Äärmisel juhul asendaksin kodumaise Forte juustu või hoopis parmesaniga. Aga kindlasti võiks olla mõni kõvem juust 🙂
sattusin täitsa juhuslikult tuttavat pirukat nähes Su blogisse, lugesin ka postitust ja mõtlesin, et kas tõesti on lood nii halvad nagu kirjutad – ise ma paraku blogisid lugeda ei jõua ega viitsi, vaid mõnel toredal kodumaisel toidublogil hoian silma peal. aga sellise teiste rumalust kiruva postituse all on eriti kummaline lugeda, et asenda õunasiidriäädikas õunaäädikaga … 😀
Haaa.. See vastus oli mõeldud nii, et võib ikka kasutada õunaäädikat või selle valge veini äädika vastu vahetada (selles mõttes, et poest võib võtta nii “õunasiidriäädika” või “õunaäädika”, kuna tegemist sama asjaga). Ilmselgelt nii lähebki, kui kirud teiste õigekirja, siis läheb endal jutt sassi. Karma.
See kõne oli muidu elustiiliblogijate kohta, mitte toidublogijate. Oled õnnelik inimene, kui neid lugema ei satu. Ma inimlikust uudishimust ikka vahel loen.
Kahju küll, mõtleks, Olgal näiteks on head mõtted ja muidu äge blogi ja ei loetagi… Nii võib veel silmaringipiiratus tekkida 🙂
hahaha, no Olga enda postitus ka justkui kinnitaks fakti, et blogide lugemata jätmisega küll midagi ei kaota 😀 😀 😀 aeg on siiski piiratud ressurss ja eks tuleb kasutada maksimaalselt kasulikul viisil, mis kindlasti on igaühe jaoks erinev 😉
Igasugune lugemine on silmaringi laiendav. Kes otsib blogidest meelelahutust, kes aga postitusest-postitusesse “copy-paste meetodil” korduvat loengut. Ja eks igaüks teebki vastavad valikud, kas ja kuidas ta oma piiratud ressurssi kasutab.
Aga üldiselt lahkelt palun teinekord rohkem siia mitte sattuda – ei pea sina meeleheitlikult selgitama, kuidas sellise mõttetu pööbli blogisid muidu ei loe, ega mina oma blogis end halvasti tundma 🙂 Jääb meile kõigile kasulikumat aega üle!
ma väga vabandan, kui suutsin end kuidagi valesti väljendada, aga kindlasti ei pea ma kedagi “mõttetuks pööbliks” – pigem mul tekitas küsimus, kas tõesti nii halb on see olukord, nagu Sa kirjeldad ehk ma pigem lugesin välja, et need elustiiliblogijad on “mõttetu pööbel” – solgivad turgu, düsgraafikud, jne … võib-olla see tõesti on nii – siinkohal ma üldse ei vaidle! mul on väga kahju, kui panin Sind end halvasti tundma, kuid ma lugesin seda teisi halvustavat postitust ja kuidagi ei suutnud jätta õunaäädikale tähelepanu juhtimata … ja mul on väga kahju, et Sa seda nii isiklikult võtsid ja eriti kahju on sellest, et Sa arvad, justkui sellega, et ma blogisid ei loe, kuidagi Sind halvustaksin või maha teeksin, aga võtan siiski Su palve kuulda, sest sellise vihase reaktsiooni peale tundub, et ilmselt tõesti meie kõigi huvides, kui mu esimene sõnavõtt jääb siin ka viimaseks 🙂 edaspidi “tõestan meeleheitlikult” endale, et oma põhimõtete vastu ei tasu eksida 😉 Ilusat päeva, Olga!
PS ma nüüd ei jõudnudki Su esimesele kommentaarile vastata, aga ma ise usun küll 100 % nö bumerangiefekti (või karmasse või kuidas keegi soovib seda nimetada) ehk vanarahva tarkus – mida külvad, seda lõikad! – peab endiselt paika. kui ma tulin seda tomatipirukat vaatama (olen seda ka ise kaks korda juba teinud, aga blogida pole jõudnud, sest pilti pole), siis poleks ma elu sees sellele õunaäädikale tähelepanu juhtinud, kui eespool poleks lugenud nii negatiivset hinnangut teistele.
Ilmselgelt virtuaalses maailmas loeb igaüks välja seda, mida lugeda tahab 🙂 Kena blogimist sullegi, Silja!
Ma ütleks, et koostisosade nimekiri on liiga pikk. Kas võiks mõned välja jätta?
Suur probleem on ka. Teise maailma oma. Ainult punaseid tomateid on 🙁
Aga jäta siis teist värvi tomatid välja. Saadki koostisosade nimekirja lühemaks 😀
PS. Ainult kaks kommentaari? Juba tööluus?
Ma ootan ilmutust, et kolmas pähe tuleks. Näe, juba tuligi 😀
Oli ka aeg! Ma juba peaaegu hakkasin muretsema.
mulle ka meeldib, kui tullakse tühja koha pealt “hästi ütlema”, ja on selge joon toredate ja mitte nii toredate blogide vahel, mis ka väljatoomist vajab. meil kõigil vahel juhtub vigu, isegi nendel, kes on kohe paberitega kokad. kuigi mul tekkis küll küsimus, et mis vahe jääb peale keetmist õunaäädika ja õunasiidriäädika vahele?
Tegelikult selgus, et minu õunasiidriäädikal oli üldse pudelil kirjas “siidriäädikas” 🙁 Niimoodi valetasin 🙁
Siis on ikka kohe täitsa pekkis!
Väga mõnus pirukas oli! Mina sain trennist koju jõudes 1/5 pirukast, ülejäänud olid mees ja 1-aastane laps ära puginud.
Tõe huvides mainin ära, et kuna abikaasa tahtis kala, siis läks pirukasse lisaks veel suitsulõhet. Aga maisitärklist ausõna ei kasutanud! 😀
Haaa… 😀 Super kuulda, et maitses! Ka minu mees (kes muidu ei hinda taimetoitu kuigi kõrgelt) kugistas seda pirukat.. 🙂
Ütlen ausalt , et kuna ma arvutiga pole eriti sinasõber, siis peamiselt nokin ikka minule meeldivad retseptid välja ja katsetan, aga kunagi pole ma blogidesse julgenud oma nina pista, nüüd siis tean, et ikka tohib.
Soovin Olgale jõudu tervist maitsvate retseptide koostamisel ja palun öelge emale edasi, et boršisupp oli supper.
Oi, kui tore, Ludmilla, et julgesid nina ikka blogisse pista 😉 Ikka tasub teinekord 😉
Emale ütlen kiituse kindlasti edasi! Aitäh!