Pistaatsia panna cotta vürtsika pohla želeega

Üks tänapäeva trendidest, mis jääb minu jaoks absoluutselt mõistmatuks, on iseenda pildistamine. On üks väga veidra, aga samas mõnusalt iroonilise, huumoriga sari, mida ma tänu oma kallile sõbrannale olen vaatama jäänud – Girls. Seal võttis üks noormees tudengipeol kätte kaamera ja hakkas inimesi pildistama. Kui inimesed imestasid, mis ta teeb, siis ta seletas tuhinal, et avastas, et teisi inimesi saab ju ka pildistada… ja kunagi võiks selle eest rahagi küsida! 🙂

Miks ometi peaks inimene iseend regulaarselt peeglist või veel hullem, imeliku nurga alt (huuled pruntis!), pildistama? Või vanad head “viisin-oma-jalad-puhkusele” pildid! Kas oleme jõudnud nii kaugele, et me ei julge teistelt inimestelt enam abi paluda?

 

Veel veidram on see, et iseenda pildistamiseks on loodud mingi pulk, selfie-stick (eneka pulk?), mille külge saad oma fotoka kinnitada, et end mugavamalt pildistada või filmida! Oh wow! Saan aru, et oleks olemas pulk, mis aitaks mul toitu paremini pildistada, siis tõenäoliselt jookseks ma isegi selle nimel tormi. Samas, selle pulga nimi oleks võlupulk.

Aga iseenda pildistamiseks? Eriti kurb on lugeda artikkleid sellest, et küll see pulk on hea asi, sest enam ei peagi võõraid inimesi tänavalt tülitama, paludes neil fotot teha! Jess! Iseenesest täiesti arusaadav, sest tänapäeval me suhtlemegi liiga palju inimestega näost näkku. Ja kellel ometi on aega peatuda, et mingeid tüütuid võõraid inimesi pildistada, eks? Ostku omale aga pulk, rotid sellised!

Vähemalt saame tänu eneka pulgale puhkuse-jalapiltide populaarsuse langust lähitulevikus oodata. Eks?

Eestis ma seda eneka pulga maaniat veel väga tähendanud ei ole, aga Tais nägime me neid eriti ohtralt! Kusjuures liikudes oma teemaga veel absurdsemate nähtusteni.. üsna paljudel olid peale monteeritud Go Pro kaamerad! Minu silmis on Go Pro kaamera ekstreemsportlaste pärusmaa – pisike ja igale poole kinnitatav, et käed saaksid filmimise ajal midagi asjalikumat teha, kui seda on kaamera hoidmine. Aga selgus, et kui minu maailmas “igale poole kinnitatav” tähendab näiteks kiivrit, paati, vesti vms, siis tänapäeval tähendab see hoopis eneka pulga külge kinnitamist! Inimesed teevadki aina oma perevideosid Go Pro’ga eneka pulga küljes (kas hakkab juba ka teie sõnavarasse see sõnaühend kinnituma?). Vähemalt saavad kõik koos kaadrisse.. Ja mina arvasin, et üks Eesti seltskonnablogijanna, kes sai Go Pro kasutamiseks ja siis sellega basseinis kukerpalle tegi, oli asjast valesti aru saanud… 🙂

Palun öelge, kas ma olen liialt vanamoeline ja ei lähe trendidega asjatult kaasa? Olen asjadest valesti aru saanud? Kui isegi härra President ja nüüd ka lausa Savisaar enekaid teevad, siis midagi peab ju siin ometi olema… ?

 

Ah, mis seal ikka. Vähemalt on üks asi, mida ma alati mõistan – magustoidud. Rammusad, parajalt magusad, aga samas kergelt hapuka mekiga tasakaalustatud, magustoidud. Panna cotta on oma olemuselt üks tänuväärsemaid magustoitusid, sest valmib minimaalse vaevaga ja maitseb kõigile (okei, see on veidi nahaalselt öeldud, aga tegelikult ka – kellele ei maitseks?). Mina vajan sellise magustoidu kõrvale alati mingit särtsu. Siis ei saa aru, kui rammus see magustoit ikkagi on. Seekord siis pohlaželee. Võite selle vabalt asendada mõne muu mahedama maitsega tarretisega, näiteks vaarika.. sest vaarikas on magustoitudes alati kindla peale minek!

Muide, pistaatsiapasta lisamine panna cotta’le annab nii palju juurde! Justkui oleks tegemist täiesti uue magustoiduga!

 

Pistaatsia panna cotta vürtsika pohla želeega

4 tk

 

Panna cotta

4 dl vahukoort

1 dl piima

2 sl suhkrut

1 tl vanilliekstrakti

1 tl pistaatsiapähkli kreemi

4 želatiinilehte

 

Pohla želee

100 g pohli

2 dl vett

1 sl palmisuhkrut (või pruuni suhkrut)

1 pulk kaneeli

Paar nelki

Paar vürtsitera

1 tähtaniis

1 leht želatiini

 

Pane 4 želatiinilehte külma vette likku. Samal ajal kalla vahukoor, suhkur ja piim potti ning kuumuta keemiseni. Tõsta kohe tulelt, sega hulka želatiinilehed, vanilliekstrakt ja pistaatsiapähkli kreem. Pane potile kaas peale ja lase 10 minutit maitsestuda.

Sega želee koostisosad (välja arvatud želatiinileht) väikeses potis, kuumuta keemiseni ja lase 10 minutit tasasel tulel podiseda. Vajadusel lisa vahepeal natuke vett. Tõsta tulelt ja sega sisse külmas vees seisnud želatiinileht. Kurna läbi sõela kaussi, kata kauss kinni ja jäta ootele.

Jaga leige kreem nelja pokaali vahel. Kui soovid, kalla kreemi läbi sõela, et pähklikreemi suuremad tükid ei jääks magustoidu sisse. Aseta külmikusse tahenema.

Ca 30-60 min möödudes peaks olema juba paras aeg, et kallata magustoidule želee – panna cotta peaks olema parasjagu kergelt tahenenud ja želee jahtunud, aga veel pehme. Aseta magustoidud taas vähemalt tunnikeseks-paariks külmkappi. Kaunista vastavalt soovile!