Halloumi tabbouleh ja Tallinna Restoranide Nädal 2014

1.–7. novembrini toimub juba neljandat korda Tallinnas Restoranide Nädal, kus seekord osaleb 44 Tallinna restorani (kusjuures mõnes restoranis veel vabad ajad olemas ;)). Ürituse mõte on selles, et saab Tallinna parimates restoranides süüa kas kahekäigulist lõunat 10 EUR eest või kolmekäigulist õhtusööki 20 EUR eest. Igati kiiduväärt idee! Minu jaoks on tegemist teise Tallinna Restoranide Nädalaga, sest eelmisel aastal külastasime abikaasaga küüslaugurestorani Balthasari (seda eelkõige ajendatuna mu lapsepõlveunistusest maitsta küüslaugujäätist – pean tõdema, et ei olnudki midagi erilist).

 

Ema pärast toidumessi lõunat ootamas

 

Eks ma tänavu salamisi lootsin saada broneeringut Tchaikovsky‘sse. Kui sinisilmne minust. Tean küll, et osad inimesed saavad teha broneeringuid juba enne broneerimissüsteemi avanemist lihtinimesele. Seega ei olnud üllatunud, olles esimeste lihtinimestest broneerijate seas, Tchaikovsky’s mitte ühtegi vaba aega avastades. Mis seal siis ikka kurvastada. Valisime emaga lõunaks Neikidi ja abikaasaga õhtusöögiks Lusika (hea küll, mina valisin, nemad tulid lahkelt kaasa).

 

Neikid – astelpajutiramisu

 

Kahjuks pean tunnistama, et Neikidi lõunast me emaga vaimustuses ei olnud. Miks? Lõunaks pakutud hooajakala ehk lest ei olnud oma esimeses värskusastmes. Mitte et see oleks otseselt halvaks läinud. Pigem oli nagu külmkappi kogemata üleöö kilekotti seisma jäänud kala, mille esimesi riknemisilminguid saab veel rohke sidrunimahla alla ära peita. Kahjuks Neikidis sidrunit kõrvale ei pakutudki. Ühesõnaga mina suutsin suurema osa sellest kalast kuidagi ära süüa, aga ema jättis selle alles. Tal oli siiski pikem kodutee 😀 Magustoiduks oli aga vedela (ülevahustatud?) kreemiga astelpaju tiramisu, mille sees ujusid veel korralikult läbi imbumata küpsised. Jube, kui snoobilikult ma kõlan. Paraku olid tõesti lootused tunduvalt kõrgemad, kui saadud maitseelamus.

 

Lusika atmosfääri üle kurta ei saa

 

Restoran Lusikas oli juba ilmselgelt klassi võrra kõrgem söögikoht, KUI välja arvata mu ebaõnn kalaga. Ma juba natuke muigasin omaette, et on mul alles õnne kala söömisega.. Üks suurimaid vigu, mida üks söögikoht kala pakkumisel teha saab, lisaks toore kala pakkumisele, on luude sisse unustamine (ma ei räägi siinkohal sihikindlast luude sisse jätmisest roogades, mis nõuavad seda). Arvake ära, kas Lusika kokk unustas minu suitsukala rilette’i sisse luu? Oh, olge nüüd. Pigem ikka nii 5-6 luud vähemalt. Pigem ikka nii, et ma lõpuks loobusin söömisest, sest iga ampsuga sain suhu 2-3 cm pikkuse luu. Piinlik lugu või mis? Ausalt öeldes oli mul tuju eelroa lõpuks üsna kehv. Aga siis saabus lammas ja punane vein (vana hea kurvameelsuse rohi) ning nõnda oivalise lambakarree all ununesid kalaluud sootuks. Lõpetuseks Lusikas pakutud tumeda šokolaadi mousse passioni kastme ja vaarika sorbeega oli minu jaoks tänavuse Tallinna Restoranide Nädala tipphetkeks. Tähendab, et.. andke mulle passionist tehtud kaste ja juba olen 99% tõenäosusega rahul. Aga veel lisaks šokolaad ja vaarikad? Mida veel elult tahta? Ei teagi.

 

Restoranis oli vähe piinlik pildistada, aga see magustoit vääris säilitamist..

 

Sellised oli siis toidukriitik Olga seiklused tänavusel Tallinna Restoranide nädalal. Nali naljaks, aga natuke kahju, et seekord kala ei näkanud.

 

 

Teadupärast on meil kodus nii, et mina püüan toitumist jälgida ja seetõttu peab abikaasa kogu aeg üksi sööma kõiki maiustusi, mida ma teen. Nüüd ta aga otsustas, et on triatlonisportlase kohta liialt suur ja ühtäkki on meid, toidu jälgijaid, kodus kaks. Samas, olgem ausad, tema suurimaks probleemiks seni oli maiustuste söömine öösiti või vastu ööd 😀 Isegi kui ma midagi magusat ei valmistanud, siis poe komm sobis ka.. Eks me siis sööme nüüd öösiti koos salateid.. ja see salat oli minu silmis üle pika aja (nii üle nädala) lausa vau-efektiga söök. Ahjaaaa, kas te ikka teate, kuidas granaatõuna seemneid kiiresti ja mugavalt kätte saada? Puulusikaga! Kui ma ise kunagi seda videot esimest korda nägin, siis olin täiesti šokis ja mõtlesin kõikidele nendele tundidele, lausa päevadele, mida olen kulutanud nende seemnete välja nokkimise peale…

 

 

Retsepti algse idee sain siit.

 

Halloumi tabbouleh

Kahele

 

150 g bulgurit

1 köögiviljapuljongi kuubik

1 punane sibul

200 g halloumi juustu

60-100 g rukola salatit

100 g kirsstomateid

Korralik peotäis piparmünti

0,5 granaatõuna seemneid

0,25-0,5 sidrunimahl

0,5 tl pruuni suhkrut

Soola-pipart

Oliiviõli

 

Keeda bulgur köögiviljapuljongis ja jäta jahtuma.

Sega kokku rukola, kirsstomatite poolikud ja hakitud punane sibul. Rebi juurde piparmünt.

Eraldi kausikeses vispelda kokku kaste ehk oliiviõli, sidrunimahl, suhkur, pipar ja sool.

Lõika juust ca 1 cm viiludeks ja prae kuldseks. Jäta juust hetkeks jahtuma ja sega kiiresti kokku salat – lisa salatisegule jahtunud bulgur ja kaste, sega läbi ning pane salat taldrikutele. Aseta peale juustuviilud ja puista peale granaatõunaseemned. Serveeri kohe.