Seene-peekoni-ricotta galett

Minu arust on äärmiselt naljakad igasugused tõlkeartiklid a’la “kümme võimalust, kuidas alandada kaalu”, “kaksteist märki, et su mees tõesti armastab sind”, “kakskümmend võimalust, kuidas hindu keeles armastust avaldada” jne. AGA! Ühel heal päeval leidsin The Kitchn lehelt nõnda hea artikli, et mul ei jää muud üle, kui seda omapoolsete märkustega teile tõlkida: “13 võimalust, kuidas täiesti tasuta oma kokakunsti arendada”. Tõesõna, mina, suur iseõppija, olen tänu igasugustele kokasarjadele, toidukoolitustele ja rohketele tundidele köögis jõudnud ka arusaamiseni, et enamik nendest punktidest on need asjad, mis mu elu lihtsustavad!

 

 

1. Loe retsept lõpuni! See on üks esimesi samme, mille mina kergesti selgeks sain “tänu” kehvasti kirjutatud kokaraamatutele, kus poole retsepti pealt avastad koostisosasid, mida nimekirjas ei ole. Lisaks ei ole lõbus poole kokkamise pealt avastada juhiseid nagu “pane tainas üleöö külmkappi”, “lase tarretisel 3 tundi tarretuda” või “pane kook eelkuumutatud 220 kraadisesse ahju”. Ma ei tea, kas te olete seda täheldanud, aga olen oma põhimõtteks võtnud alati alustada retsepte sellest, mis ettevalmistused peavad olema tehtud. Seda mõeldes nendele inimestele, kes pole eelnevalt retsepti lugenud ja ei tea, mis neid ees ootab.

2. Selle nimel, et toimetada puhtas köögis, on okei serveerida õhtusööki natuke hiljem! On tõeliselt ärritav saabuda väsinuna töölt koju, avastades, et hommikusöögist (ja ehk eelmisest õhtusöögistki) on nõud kuhja jäetud. Selle asemel, et neid nõusid laiali lükata, vajadusel  vahepeal ükshaaval pesta ja toriseda, võta eelnevalt need 10 minutit köögi korrastamiseks. Seejärel kokka heatujulisena puhtas köögis ja ära muretse, et toit saab 10 minutit hiljem lauale.

3. Määra kindel aeg, millal külmkappi tühjendada. Oeh, see on kindlasti mu isiklik kitsaskoht veel – surun aga asju külmkappi pimesi juurde ja mingi hetk piinlikkusega võtan välja prügikoti ja hakkan kaks nädalat vanu asju välja viskama. See tekitab minus alati frustratsiooni, kui ma toitu ära viskan! Ise veel keskkonnainimene enda arust! Palju lihtsam oleks juurutada selline käitumine, kus iga õhtusöögi järel, kui niigi ülejääke vaja külmkappi panna, vaadata kriitilise pilguga üle külmkapi sisu ja vajadusel korraldada endale väike Mystery Box Challenge (teate ju küll ;)).

4. Kasuta oma käsi! See näib nõnda elementaarse reeglina. Ent ometi nõnda paljud inimesed kasutavad igasugu köögividinaid, selle asemel, et käed toidule külge panna. Ma ise olen selline tibi, et ei suutnud aastaid käsi tainasse toppida. Lihtsalt ei tahtnud. See tundus ebameeldiv ja ja.. mul on ju nõnda ilusad küüned ja kuidas ma nüüd oma maniküüri mingi toidu nimel rikun? Tänaseks olen suureks kasvanud ja igal võimalusel topin käsi toidu sisse. Vajadusel kasutan kindaid, aga tainast küll sõtkun südamest. Kuigi keegi ei usu, et ma päriselt sellise maniküüriga köögis midagi teen:

 

Jah, need on mu enda küüned ja enda tehtud maniküür. Täna hommikul. Proovisin ilublogija elu järele..

 

5. Lõika ühesuurused tükid! Esiteks, see on esteetiliselt ilusam. Kõik, kes on kunagi saanud minu hakitud kartulisalatit, hetkel hakkasid tõenäoliselt naerma, sest nad ammu kahtlustavad, et kasutan hakkimisel abiks joonlauda.. Tegelikult palju kaalukam argument on see, et ühesuurused tükid küpsevad sama kiiresti ja nõnda saab valmiv toit ka ühtlasema kvaliteediga. Mina, muide, sain üks kord käsitöötunnis hindeks 5- (jah, ma olin äärmiselt traumeeritud), selle eest, et osad asjad said salatisse kuubikutena, aga juust riivituna. Õpetaja seletas, et kui teed juba niikuinii enamik asju kuubikuteks, siis olgu kõik kuubikuteks hakitud.

6. Lase toidul julgelt pruunistuda! Peene nimetusega “Maillard’i reaktsioon” on see, mis muudab meie toidu maitsvaks – kahvatu lihatüki kuldpruuniks, valge suhkru merevaigukarva karamelliks ja annab pea igale koogile kauni krõbeda pealiskihi. Seda reaktsiooni ei tasu karta – lase aga lihal seal pannil pruunistuda ja kui kaheldes mõtled, et nüüd vist sai pruun küll, siis lase sel veel minutike säriseda ja maitset koguda.

7. Ära jäta maitset pannile! Kui sa juba oled selle liha pruunistanud ja pannilt eemaldanud, siis ei tasu panni kohe kraanikaussi visata, sest pannile on jäänud arvestatav osa liha maitsest. Samuti säästa köögiviljade röstimisel või liha küpsetamisel tekkivat vedelikku. Lisa aga pannile või vormi natuke puljongit, veini või lihtsalt vett ja keeda kokku oivaline kaste!

8. Lase maitsel aja jooksul tekkida! On väga palju roogasid, mille puhul üks tähtsamaid koostisosasid on aeg! Nendeks on paljud kastmed, prantsuse sibulasupp, burgundia pada, lõkkelammas jne. Need road lihtsalt vajavadki aega, et maitsed ühtlustuksid ja toit muutuks suus sulavaks. Võtke nädalavahetusel see aeg ja laske toidul kas või üleöö omas mahlas ideaalseks küpseda.

9. Suitsumaitse on oivaline! Mõnus suitsumekk on see, mis paneb roa kohe elama. Suvel on see äärmiselt lihtne – vaja vaid toit grillile asetada ja voila! Talvisel ajal linnakorteris on aga päästjaks selline lihtne maitseaine nagu seda on suitsusool – määri õhuke suitsusoolakiht lõhefileele, küpseta kala ahjus ja paar hetke hiljem on üks oivaline “suitsukala” valmis.

10. Pööra lõhnale tähelepanu! Mitte ainult siis, kui küpsetad magusat kooki ja naudid kogu elamist täitvat aroomi või hoopis tunned kõrbelõhna. Kes on vähekenegi toidusaateid jälginud, on kindlasti täheldanud, et kohtunikud nendes saadetes alati lükkavad käega toidulõhna enda poole, et toitu nuusutada. Tõesõna on lõhn äärmiselt hea indikaator toidu ja valmidusastme määramiseks.

11. Maitsesta varakult, hiljem timmi maitset. See vist on nõnda elementaarne reegel, et ei vajagi kommentaari. Soolase toidu maailmas tasub rooga alati varakult maitsestada, aga toidu valmimise protsessi vältel ikka ja jälle maitsta ning maitsestada.

12. Võta vastutus! See kehtib jälle eriti soolaste roogade maailmas, kus retsepti tasub suhtuda kui suunaviita. Lõpliku maitse eest vastutab aga tegija. Kui retseptis on kirjas 0,5 tl soola, siis lisa see, aga ära unusta lõpus toitu maitsta ja vajadusel veel soola lisada. Kui toit jääb magedaks, siis see on sinu vastutus. Kuigi alati on äärmiselt mugav ja ahvatlev teisi süüdistada ja retsepti suunas näpuga näidata.

13. Lisa hapet! Kui sul tundub, et valminud roog sai kuidagi igavavõitu või maitsetu, siis lisa lõpus tilk sidrunimahla või valge veini äädikat. Hape toob toidu maitsenüansid esile. Minu üks lemmikkööke (ja ka üsna tihti maailma parimaks tituleeritud rahvuskööke) on Tai, kus pea iga rooga serveeritakse laimiviiluga ja sööja alustab söömist justnimelt laimimahla pigistamisest oma roale. Tais sain minagi selle tsitrusemahla kombe külge ja mu külmkapis peab alati olema laim ja/või sidrun, millega vajadusel toidu maitset esile tuua.

Lihtne, eks? 🙂

 

 

Aga galett on muidu galetilikult oivaline.

 

Idee allikas: Russian Foodie, sügis 2015.

 

Seene-peekoni-ricotta galett

 

Tainas

250 g jahu

250 g külma võid

0,5 tl soola

60 ml jääkülma vett

 

Täidis

150 g peekonit

1 väike sibul

1-2 küüslauguküünt

200 g ricotta kohupiima

50 g parmesani juustu

2 sl värsket peterselli

0,5 sidrunimahl

1 muna

20 g võid

150 g šampinjone

 

Taina jaoks sega jahu soolaga, lisa külma või tükid. Näpi tainas kiiresti purutaoliseks massiks, lisa vesi ja sega taas kiiresti ühtlaseks massiks. Mässi saadud tainas kilesse ja pane külmkappi vähemalt 30 minutiks (võib ka üleöö).

Kuumuta ahi 200 kraadini.

Täidise jaoks haki peekon, sibul, küüslauk, petersell ja riivi juust. Klopi muna lahti.

Prae peekonit paar minutit, lisa pannile sibul ja küüslauk ning prae klaasjaks. Tõsta pann tulelt ja lisa kohe ricotta, parmesan ja maitseroheline. Viimasena sega panni sisu hulka 2/3 lahtiklopitud munast (ülejäänud jääb galeti määrimiseks). Jäta täidis jahtuma.

Vahepeal viiluta seened. Kuumuta võid ja sidrunimahla väikeses potis, kuni või sulab. Jäta ootele.

Rulli tainas jahusel laual õhukeseks ringiks – arvestusega, et kui keerad 2-3 cm äärtest sissepoole, siis mahub galett parasjagu ahjuplaadile. Määri täidis tainale, laota peale seened ja nendele kalla omakorda sidruni-võisegu. Tõsta ääred 2-3 cm ulatuses täidisele ja määri need järelejäänud munaga. Küpseta galetti umbes 30 minutit, kuni ääred muutuvad kuldpruuniks.