Lillkapsa-püreesupp
Mul on nii hea meel, et sain eelmisele postitusele nõnda palju tagasisidet! Aitäh! Olen ma ikka juba paar(kümmend) korda maininud, et blogimise parim osa on selle juurde kuuluv suhtlus? Hea küll, söömise osa on ka päris meeldiv.
Kui nüüd järele mõelda, siis väga tüüpiline on see, et ma esialgu suure suuga ütlesin, et ei tee sel aastal ühtegi uusaastalubadust ja nüüd ei suuda enam meeles pidada, mida kõike teha tahaks uuel aastal. Lisaks alkoholi ja kaalu piiramisele otsustasin ma näiteks oma kulusid kontrolli all hoida ja selleks on esimene samm – väljaminekuid kirja panna (seda tegin ma viimati vaese tudengina). Vaatame, kui kaua ma vastu pean.
Vennaga just arutasime, et me juba lapsepõlvest oleme harjunud hästi sööma ja seetõttu kulutame üsna palju raha toidule. Kindlasti üle keskmise. Üldiselt on kõik niikuinii ammu aru saanud, et suurem osa minu palgast läheb toidule. Heale toidule. Lihale, kalale, talukaubale… ja šokolaadile.
Ohh, peakski juuretise hankima ja leivategu taaselustama!
Elustiiliblogijana oleksin ma ilmselt pidanud selle postituse pealkirjaks panema “chit-chat”, sest midagi väga tarka ma teile ei ütle. Aga meelelahutust võin pakkuda sellegipoolest!
Rääkides meelelahutusest, teate, mis mul sel nädalal täiesti ootamatult meelde tuli!? Minu emailid puberteediest! Tahate ka teada? Olete te selleks valmis? Kindlad?
Prampampam..
hellberry@hot.ee (ei saa mainimata jätta, et see oli märgitud ka minu esimeses CVs :))
cherrybaby9999@yahoo.com
Palun öelge, miks peaks üks 13-14 a tibi endale sellise emaili üldse tegema? Mis mul viga oli? Ausalt öeldes nüüd tundub see teine email saatvat eriti vale signaali, arvestades inglise keelset slängi “cherry” osas. APPI! Enda arust olin kindlasti lahe ja täiskasvanud tsikk. Praegu vaatan aga 13-aastaseid neiusid ja mõtlen, et … APPI!
See supp on lihtsalt nii stiilselt kaunistatud, et mul endalgi pisar silmas.
Püreesupi tegemine pole just kuigi suur kunst. Pigem on tegemist “kindla-peale-minek” mugavustoiduga. Mina kasutan tihti sellises supis ära igasugused jäägid, sest lõppkokkuvõttes läheb ju kõik püreestamisele.. ja ikka maitseb hästi. Kui nüüd järele mõelda, siis üsna harva on püreesupid mind üllatanud, et “voh, kui originaalne idee ja milline maitse”. Selle peale kohe meenus üks sellistest suppidest – röstitud kõrvitsa ja tomati supp, mille leidsin blogist Toidutegu. Vot toda suppi olen küll lahkelt nõus lõhkemiseni sööma.
Lillkapsa püreesupp
1 lillkapsas*
1 suur sibul
3-4 küüslauguküünt
30 g võid
200 g toorjuustu
1 l köögiviljapuljongit
Sool-pipar
Serveerimiseks – maitserohelist, krutoone, juustu vms
Tükelda lillkapsas, haki sibul ja küüslauk.
Sulata suure poti põhjas või ja prae selles sibul klaasjaks. Lisa küüslauk ja prae veel minutike. Lisa lillkapsas, prae veel ca 5 minutit. Kalla peale puljong ja keeda kuni lillkapsas on pehme (15-20 minutit).
Püreesta supp saumikseriga, lisa toorjuust, maitsesta soola ning pipraga ja lase supil veel kord keema tõusta.
*Tummisema supi saamiseks võid lisada supile ka 3-4 kartulit.
