Tiigerkeeks ja blogiga raha teenimisest

Mind isiklikult häirivad internetis reklaamid ning veel enam häirivad ebasiirad reklaampostitused. Seetõttu olen ma (vähemalt hetkel) seisukohal, et minu blogist peaksid sellised asjad välja jääma. See on siiski minu blogi, minu mõtted ja minu virtuaalne kodu. Kuna ma postkastist leitud reklaami panen otse prügikasti, siis ei näe vajadust ka virtuaalselt oma kodu risustada. Aga see ei tähenda, et ma ei kasuta internetti või demonstratiivselt keeldun kellegi blogi lugemast, kui seal on reklaam. Miks? Aga miks ma peaks? Miks ma peaks eeldama, et inimene, kes kulutab igapäevaselt tunde oma blogile, teeb seda tasuta?

Ütlete, et see on blogija enda mure, et ta on nii edev ja blogib? Jah, ma usun samuti, et blogijatesse on sisse kodeeritud teatud edevus.. sest muidu me ju ei blogiks. Siiski on lugejad need, kes tulevad blogisse meelelahutust või teatud teadmisi/vastuseid otsima. Kui kinopiletid ei ole tasuta ja ka infotelefon ei ole tasuta, siis miks peaks blogi olema tasuta? Hea küll, blogi lugemine üldjuhul ON tasuta. Aga miks ei võiks blogija enda poolt pakutavate “teenuste” pealt teenida? Põhimõtteliselt on olukord, kus blogija pakub teile meelelahutust, end blogis reklaamivad ettevõtted maksavad selle meelelahutuse kinni ja teie saate meelelahutuse tasuta. Kas selle nimel ei võiks selle reklaami vaikides alla neelata või ignoreerida. Või, jumala eest, endale AdBlocki installeerida?

Kui me nüüd veel räägime eraldi toidublogidest, siis pean tunnistama, et see toidublogimine pole üldse naljaasi. See ei ole päris nii, nagu elustiiliblogijal, et viskaks poole tunnikesega kokku oma mõtted maailmast. Toidublogijana minu pea töötab pidevalt selles suunas, mida uut ja põnevat võiks süüa teha. Lisaks peab ostma toiduaineid, kokkama, teinekord katsetama retsepte, neid kirja panema (minu jaoks jätkuvalt raskeim osa), toitu pildistama (või on see raskeim osa?) ja siis veel ilusaks postituseks kokku seadma. Palun öelge mulle, miks peaks toidublogija seda tasuta tegema? Nojah, mina teen seda oma suurest entusiasmist ja esinemisvajadusest. Kuna mul on igapäevatöö olemas, siis mul ei ole otseselt vaja blogi pealt raha teenida. Aga mõelge nendele inimestele, kellel on suured ja uhked ja ilusad blogid. Nemad ju kulutavad iga päev tööpäeva jagu aega, et neid postitusi valmis teha ja maailmaga jagada. Miks nendega ometi pahandatakse? Miks võtab inimestelt tüki küljest see, et inimene, kes on kirjutanud retsepti, mida nad näiteks õhtul õhtusöögiks teevad ja oma lähedasi rõõmustavad, saab selle eest tasu? Kusjuures tasu, mis ei tule lugejate taskust?

Ma ikka teinekord näen, et blogijad isegi pole rõõmsad oma reklaampostituste üle. Tekstid on võetud copy-paste reklaamkataloogist või pressiteatest (hea küll, teinekord võiks sellist teksti vähemalt küljendada sarnaselt ülejäänud jutule) ja neile pole lisatud ei isikupära ega midagi huvitavat. Olen täheldanud ka trendi, et sellistele reklaampostitustele tuleb tihti hästi kiiresti peale uus, reklaamivaba, postitus. Ehk siis justkui peidetakse reklaampostitus natuke ära või nii. Isegi kui mind selline pinnapealne tekst häirib, siis ma leian endas selle jõu, et samuti nagu blogi autor, ignoreerida sellise postituse olemasolu.

Ausalt ka, see jutt ei olnud nüüd üldse mõeldud soojendusena, et ma nüüd hakkan reklaampostitusi tegema 😀 loodetavasti ei jõua ma kunagi selleni. Lihtsalt siit-sealt alati vaatavad vastu ühesugused kommentaarid (välismaa blogides küll rohkem, aga viimasel ajal ka Eesti blogides) ja ma olen ammu tahtnud oma arvamust sel teemal avaldada. Arvamuse tagasihoidmise poleks ju üldse minulik.

See tiigerkeeks valmis multikeetjas, kui uskumatult see ka ei kõlaks. Nii mõnigi on kindlasti seda retsepti tegelikult juba siin-seal ajakirjades näinud 🙂 Aga kuna see on minu retseptide virtuaalne kodu, siis ei saa ju siiagi üles kirjutamata jätta.

Oma arvamust multikeetjast olen juba enam kui kord avaldanud, nt selles postituses. Nüüdseks on ka minu vend juba liitunud multikeetjate kasutajate klubiga ja uskuge või mitte, aga tema on meist veel kõige aktiivsem multikeetja kasutaja..

Tiigerkeeks*

300 ml suhkrut

400 ml jahu

4 muna

200 g hapukoort

150 g võid

2 sl kakaod

2 tl vanillsuhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

Peale puistamiseks – tuhksuhkrut

Toasoe või vahustada 200 ml suhkruga heledaks vahuks. Ülejäänud 100 ml suhkrut vahustada munadega ning seejärel segada või-suhkruvahuga. Lisada hapukoor ja segada ühlaseks. Viimasena segada juurde jahu ning küpsetuspulber. Tainas jagada kaheks ning ühele poolele segada sisse kakao.

Lahtikäiv 20-22 cm diameetriga koogivorm vooderdada küpsetuspaberiga (kui kasutad multikeetjat, siis multikeetja nõu määrida võiga) ning vormi keskele panna vaheldumisi kahe lusikatäie haaval mõlemad tainad, kuni mõlemad otsas. Soovi korral võib keeksile teha lillemustri tõmmates noaga iga 5 cm järelt äärtest keskele.

Küpsetada 180 kraadises ahjus 50-60 minutit. Multikeetja puhul – lülitada masin küpsetusrežiimile 60 minutiks.

*Keeksi on eriti mõnu süüa kuuma šokolaadikastmega 🙂