Hautatud pardikoivad
Kuna ma jätkuvalt olen hädas oma tarkusehamba puudumisega, siis avaldan postituse, mille alustasin veel siis, kui jutukas olin.. Üks tore tuttav ütles mulle, et mul ei ole toidublogi, vaid lifestyle ja toidublogi. Kui nüüd järele mõelda, siis mul tõesti meeldib maast ja ilmast lobiseda ja eks see toidublogi oli hea ettekääne rohkeks heietamiseks. Olgem ausad, oleks blogi Kaju Heietused, siis ei satuks pooltki nii palju inimesi lugema. Praegu aga pahaaimamatud retseptiotsijad ei teagi, mis neid siin lisaks retseptidele ootab..
Mainisin kunagi, et võtsin TTÜs endale eesmärgiks kindla keskmise hinde… mille sain ka ainetega kokku! Niisiis nüüd eputan, kuidas olen läbi aastate edukas õppija olnud, ega see kõik loomulikust intelligentsist tule.. Ehk mõnel tudengil või õpilasel, kes blogisse kunagi satub, tuleb see idee kasuks!
Gümnaasiumis oli meil mingiks lühikeseks perioodiks võetud asendusõpetaja, keda me hellitavalt “Kunksmoor” kutsusime, sest ta oli range ja nõudis palju. Samas mina sain temalt üks kord 5 lihtsalt selle eest, et oskasin vastata küsimusele kes ja kellele lasi ehitada Kadrioru lossi. Õpetajal lausa lõug vajus maani ja ta oskas vaid küsida, kust ma vastust tean. Eks ma rääkisin, kuidas vanaema mind ja venda pidevalt Tallinnas jalutama viis ja jutustas meile lugusid, siis oskas ta vaid nentida, et tark vanaema mul. Seda ma tean isegi, aga oli rõõm, et ka Kunksmoor seda mõistis.
Kunksmoor (issand, kui lapsik on teda seni nii nimetada, aga ma ju ei tea ta nime.. :)) oli ka esimene “vanakooli” õpetaja, kes meid konkreetselt tuupima pani. Üldiselt olin ülirahul sellega, et meie koolis (RVG siis) ei pandud suurt rõhku tuupimisele, vaid loogilisele mõtlemisele, analüüsile ja asjade arusaamisele. Kuigi ma olen suuuuurepärane tuupija, siis olgem ausad, elus tuleb loogiline mõtlemine “natuke” rohkem kasuks ja kes see Google’i ajastul ikka ebaolulisi asju peas hoiab? Igal juhul, nagu eile mäletan šokki, kui Kunksmoor andis meile kontrolltööks 63 nime ja mõistet, mis oli vaja selgeks saada. Olen talle selle eest tänulik, sest sel hetkel omastasin uue õppimisvõtte, mis on saatis mind edasi kontrolltöödel ja olen seda ka eranditult kõigiks ülikoolieksamiteks valmistumisel kasutanud. Nimelt – Flashcard. Ma ei tea, kas eesti keeles on sellele vastav mõiste olemas. Sisuliselt kirjutan kõik kordamisküsimused väikestele paberilehtedele ja pöördele kirjutan vastused. Esiteks, juba kirjutades ma õpin (olgem ausad, vahel ma pole enamat jõudnudki eksamiks teha kui lehed valmis kirjutada :D). Samas ei suuda ma monotoonset ja liigendamata teksti lugeda. Avastan tihti end juba kolmanda lause juures millegi muu üle mõtlemas ja pean pidevalt konspekti lugemist algusest alustama. Aga väikeste lehekeste peal on piisavalt vähe infot, et edukalt süveneda. Rääkimata sellest, et ma ei loe vastust kohe siis kui küsimust loen, vaid saan tõesti ainult siis vaadata, kui ei tea. Ja eriti suur on see pluss, et need kaardid, mis selged, panen kõrvale. Nii on mul selge ülevaade, kui suur osa konspektist selge. Ohh seda rõõmu, kui “tean” kaardikeste kuhi kasvab suuremaks kui “ei tea”. Ühesõnaga soovitan sellist süsteemi katsetada kõigil, eriti pedantidel, kui on vaja palju fakte ja kiiresti meelde jätta!
Tänaseks vast targutamisest piisab. Tegin õhtusöögiks pardikoibasid basemati riisiga, kõrvale Treppoja sahvri tšillimaius. Läks küll aega, aga valminud liha oli tõeliselt hõrk ja lausa iseenesest eraldus luude küljest. See retsept meenutab oma olemuselt confit‘i, aga on selle (rasva)vaesem sugulane. Kuidas inimesed aru ei saa, et iga roog pardikoibadest ei ole kindlasti confit?
Hautatud pardikoivad
4 pardikoiba
4 – 5 küüslauguküünt
Sool-pipar
Tüümian
Maitsesta kanakoivad soola ja pipraga. Pigista küüslauguküüned noaga peenemaks ja lisa koibadele koos tüümianiokstega. Jäta liha külmkappi maitsestuma kuni järgmise päevani.
Kuumuta ahi 210 kraadini. Pane liha kaanega ahjupotti, võid poti põhja ka natuke vett lisada. Üldiselt on aga part nõnda rasvane, et küpseb omas mahlas ka hästi. Küpseta liha 30 minutit ning seejärel alanda kuumust 120 kraadini. Niimoodi küpseta liha veel 2 h. Võid lõpus ka kaane avada ja temperatuuri tõsta, kui soovid peale krõbedat koorikut.
