Taipärane kõrvitsa-püreesupp (Reisikiri, vol 3)

Päris raske on end pärast reisi kokku võtta ja tagantjärgi kirjutada, kui tore meil ikka OLI. Veel 2 päeva tagasi. Millele järgnes üle 30 tunni reisimist koju, millest 12 tundi öösel Dubai lennujaamas, ja nüüd Eesti hall ilm. Ma küll ei saa aru, mis -20 kraadist kõik siin vahepeal rääkisid? Kui me ära läksime, oli soe. Nüüd naasesime, ikka on soe. Igal juhul, täna väljendan end suuremalt jaolt pildis, vähemalt esialgse plaani kohaselt. Kes otsib retsepti ja asjalikku juttu Tai köögist, siis tasub heaga allapoole kerida..

Ko Lanta paradiisirand, kuum mees ja Coconut Shake

Puhkuse viimase nädala veetsime suuremalt jaolt Ko Lanta saarel, mis meeldis mulle Tais enim. Saime seal üsna mõistliku (loe: hiirevaba) bambushütikese, odava rolleri, mis plärises nii, et kogu küla kuulis, ja nautisime üsna inimtühje randasid. Kuna puhatud oli juba 2 nädalat, siis lõpuks ometi tekkis tahtmine ka rohkem seigelda ja liikuda. Nii me siis käisime rahvuspargis “matkamas” (hike trail tähendab ilmselgelt kivisillutisega teed), koopas ronimas ja “süstaga” (Tais peetakse sit-on-top paate süstadeks) sõitmas, kokakoolis (kus Andres käis söömas).

Ko Lanta lõunatipus rahvuspargis

Sit-on-top mangroovi metsas

Minu põhiasend 😀 Mis sa ikka mootorpaadis aerutad..

.. selline see mootor välja näebki..

Rikas lääne turist ise ei aeruta, vaid laseb end metsa kohale viia ja toidab ahve..

Tõeline orhideehuviline

Päris tore elamus oli koopas ronimine

Ko Lanta vana linn ehk kaluriküla, ootame hommikusöögiks krevette

See hütt maksis lausa 15 EUR/öö

Kuna abikaasal oli vaja natuke tööd teha ja ühe süstahuvilisega kokku saada, siis vaatasime turismimeka, Phuketi, ka üle. Andres lootis, et saab teel Phuketi korra ka kuulsale PEE PEE (Phi Phi) saarele jala maha, sest piletil oli kirjas, et 10 minutit on aega Phi Phil paadi vahetamiseks.. Küll aga selgus, et paati peab vahetama merel. Kaks paati sõitsid lihtsalt keset merd kokku ja osad inimesed, kaasa arvatud meie, hüppasid ühelt paadilt teisele. Ei saa öelda, et see meeldiv elamus oli, aga kohale me jõudsime.. Ehk siis Tai logistika on jätkuvalt tasemel. Et mitte rikkuda oma majutuse nimekirja mõne “tavalise majutusasutusega”, siis oma esimese Phuketi öö veetsime jahil ja viimased kaks ööd mahajäetud restorani tagaruumis (mis tegelikult oli soliidsem kui eelnev majutus kokku).

Kallis mees korraldas kahepäevase jahisõidu

Fruit Shake.. mmm.. Maniküür reedab, et naine pole ammu köögis toimetanud

See on tegelikult meie reisi viimane pilt.. Väga hästi võtab kõik kokku!

Kui meie pakume guljašši mustas leivas, siis nemad pakuvad riisi ananassis!

Ütleme nii, et puhtusearmastajad nad ei ole..

Tegelikult leidsime ka Phuketil üsna inimtühja nurgakese!

Tais on inimeste inglise keele oskus üsna kehvake, vene keelest ei tasu rääkidagi. Ent mis sa teed, kui klient on kuningas? Ilmselgelt tõlgid menüü sõnaraamatu abil ära! Kuigi naljakaid menüüsid oli palju, siis järgnevalt väljavõtted meie lemmikmenüüst!

Рыба торт и спринг ролл

Lobster was dead 🙁

Banaan!! Kooritud!!

Nüüd natuke pikemalt söögist. Nimelt käisin veel ühel toidukoolitusel ja… üllatus üllatus.. olen taas täiesti vaimustuses! Kohaks Time for Lime Ko Lanta saarel, mille tulu läheb kodutute loomade päästmiseks! Tais on probleemiks hulkuvad loomad, sest turismihooajaks võetakse kutsikaid ja kassipoegi majutusasutustesse ja söögikohtadesse, sest need meeldivad turistidele. Ma isegi ei imestanud, kui avastasin hommikusöögi ajal restoranis kõrvaltoolilt magava kassi.. Paraku turismihooaja lõpus pole neid loomi enam vaja ja keegi ei soovi neid ülal pidada. Ja nii jäävad need loomad, heal juhul, tänavale. Halvast juhust parem mitte rääkida. Time for Lime omanik, kes on muide hoopis norrakas, on võtnud oma südameasjaks nende loomade abistamise, rajas ca 10 aastat tagasi varjupaiga ja restorani-kokakooli selle varjupaiga ülalpidamiseks. Läheb tal nõnda hästi, et nüüd käivad oma meeskonnaga ka kõrvalsaartel loomi päästmas! Oih, ma ju lubasin söögist rääkida 🙂 See kool oli ülihea just seetõttu, et omanik on norrakas! Proua oskas rääkida meile Tai köögist just sellest vaatevinklist, et me pole kohalikud. Rääkis väga siiralt asjadest, mis tedagi alguses segadusse ajas (Kas krevette peaks sabaga sööma? Kas sidrunheina peaks sööma või mitte?) ja kuidas Tai sööki külmal põhjamaal aastaringi teha. Ka näitas ta meile parimaid kastmeid, mida peaks ka põhjamaade poodides saama, vt järgmist pilti, ja võrdluse mõttes andis paralleelselt maitsta levinuid kastmeid, nagu Kikkoman soja, et me veenduks kui jamad need ikka on..

Kalakaste, austrikaste, soja ja kuivatatud tšilli pasta

Lisaks selgitati meile Tai köögi ABC. Näiteks seda, millal süüa toidus tšillit, kahvri laimipuu lehte ja sidrunheina ning millal mitte. Kuulsad Tai supid on need, mis tihti segadust tekitavad, sest seal on mittesöödavat rohkem kui söödavat.. Vahet aga tehakse hakkimisstiili järgi, vt pildilt. Paraku mu kaamera otsustas pildistamisel streikida ja sai vähe udune, aga mõte on selge..

Vasakpoolne tulp “pole vaja süüa”, parempoolne “võib süüa”

Korraga mahub kööki toimetama 20 inimest, lõbu maksab 50 EUR.

Kokkuvõtvalt ütleks, et soovitan seda kooli väga soojalt kõigile, kes Ko Lantale kunagi jõuavad! Juba ainuüksi seetõttu, et need naised ajavad õiget asja ja aitavad loomi. Aga ka koolituse kvaliteet oli tasemel, kestvus lausa 5 tundi ja raskusaste sobilik kõigile. Jagan ka ühte nende retsepti, mis mulle meeldis kõige rohkem! See retsept on ka nende köögist päris kaugele juba levinud, sest osutus väga populaarseks.

Time for Lime kõrvitsa-püreesupp

1 kg kõrvitsakuubikuid

4 küüslauguküünt

1 sibul

4 sidrunheina vart

1-2 sl punase karri pastat

1 l köögiviljapuljongit

4 sl kalakastet

1/3 tl soola

1 sl suhkrut

2 dl kookoskreemi

3 sl laimimahla

6 (kahvri) laimi lehte

3-4 sl õli

Haki küüslauk, sibul ja laimilehed, viiluta sidrunhein (“võib süüa”).

Prae suurel pannil õli sees küüslauk, sibul, sidrunhein ja karripasta, kuni pannilt tuleb mõnusalt küüslaugust lõhna.  Lisa kõrvits, puljong, kalakaste, sool ja suhkur. Keeda tasasel tulel, kuni kõrvits muutub pehmeks. Vajadusel lisa vahepeal vett või puljongit juurde. Nüüd kalla juurde kookos ja lase veel kord keema. Võta supp tulelt ja lisa laimimahl. Püreesta supp ja serveeri!

Supp ja kaunid kevadrullid

Lisaks valmistasime massaman karrit ja salatit mereandidega!

PS. Täna üle pika aja tekkis mul mõte, et mida küll süüa teha. Nagu ikka küsisin ka abikaasalt, mida ta süüa soovib ja oma tavapärase “ma ei teaaaaaaagi, mul ju maitseb kõik, mis sa teed” vastuse asemel sain kiire ja konkreetse vastuse – liha ja kartulit! 😀