Aastavahetuse lauast ja sarvesai ehk Croissant

Mu vend ostis endale trummikomplekti. Ei-ei, mitte päris, vaid sellise..eee…eee… digitaalse? Ühesõnaga, sellise, mis näeb välja nagu minitrummide komplekt ja selle heli läheb iseenesest otse kõrvaklappidesse. AGA välismaailm kuuleb aina kontsaklõbina sarnast heli. Kuna kortermajas see plagin häiris naabreid, siis tõi ta need trummid vanematekoju, sest noh, perekonda see ju ei häiri perekond peab ära kannatama. Ausalt ka, ma iga teine kord ehmatan, sest arvan, et emal mõni potikaas plagiseb, sest midagi keeb üle. Ülejäänud ajal tundub, et vend on alustanud stepptantsu tundidega. Niimoodi annab ikka postitust trükkida. Seda enam, kui trükkimise vahel tuleb nõnda suur saiakeste isu, et ei jää muud üle, kui tainas kerkima panna.

Ma ei tea, kuidas teiega lood on, aga minu arust sellised pikad pühad tegelikult nõuavadki esiteks mitte millegi asjaliku tegemist, teiseks perekondlikku kaardipõrgut ja kolmandaks millegi hea küpsetamist. Näiteks sarvesaiad:

 

 

Üldse on sel aastal need pühad nõnda ideaalselt nädalavahetustega klappinud, et viimased kaks nädalat on ka ilma puhkuseta olnud kuidagi turgutavad (või on selles süüdi hoopis -20?). Tänaseks oleme kogu oma perega, st meie ja kassid, juba neljandat päeva Valklas vanematekodus. Teadupärast on meie jaoks aastavahetus (mitte jõulud) see perekondlik kokkusaamise aeg, kui teeme kingitusi (arvake ära, kes sai endale vinge saumikseri.. rrrr..) ja serveerime head-paremat.

Tõenäoliselt ei saa minust kunagi seda blogijat, kes suudab serveeritud laual asju sättida ja ilusat pilti teha blogi jaoks. Pigem suudan heal juhul võtta need paar sekundit, et teha üks klõps, kuni toit on laual ja pere veel ei ole selleni jõudnud.

 

Eelroogade valik – krevetid, silmud, külmsuitsulõhe, tursamaks, keedetud seakeel ja kartulisalat (tegelikult olid kalamarjaga võileivad vist ka..)

 

Ma sain 31. detsembri päeval üsna ootamatult kilo krevette, millest tegin kohe oma lemmiku krevetiroa ehk pil pil krevetid. See on vahemere stiilis roog, kus krevette praetakse tšilli, küüslaugu, soola ja paprikapulbriga. Mina lisan lõpus veel natuke laimimahla. Serveeritakse need säriseval pannil otse lauale ja parim osa on veel see, kui saab saia sinna panni õli sisse kasta ja nautida.. mm..

 

Tegelikult oli meil soe laud ka, aga kõhud said nii täis, et ema tehtud pardipraad jäi hoopis teise päeva lõunaks. Sõime ära vaid minu tehtud hanekoivad. Muide, kui ma otsisin hanekoibade retsepti, siis google kippus mind parandama, arvates, et ma tegelikult otsin kanakoibade retsepti 😀 Õnneks D-kokaraamatust leidsin hea retsepti, milles vaja lihtsalt koivad, porgand, sibul, küüslauk, valge vein ja maitseained 3 tunniks 160 kraadiga ahju lükata ning pärast enne serveerimist koivad pruunistada.

 

Lõpetuseks oli veel tegelikult ka tort, aga sellest peab ju ometi eraldi postituse tegema. Tänaseks tulgem tagasi saiakeste lainele (mul ongi varsti aeg tainast sõtkuma minna).

 

Croissant’i läbilõige peab olema ühtlaselt tainast täis, mitte poolikult, nagu meie kauplustes tihti on..

 

Retsept siit.

 

Sarvesai ehk Croissant

Ca 20 tk

 

500 g jahu

150 g vett

150 g piima

50 g suhkrut

50 g võid, toatemperatuuri

20 g pärmi

8 g soola

300 g võid (voltimiseks)

1 muna + 1 sl vett

Sega kokku või, sool, suhkur, jahu ja pärm. Seejärel lisa vesi ja piim ning sõtku ühtlane tainas, mis tuleb käte ja kausi küljest lahti. Tõsta tainas sooja kohta 1 tunniks. Pärast sõtku tainas läbi ja tõsta 1 tunniks külmkappi.

Vahepeal võta 300 g võid, sega ühtlaseks ja moodusta võist ca 1 cm paksune ruut. Tõsta külmkappi.

Tainas ja või peaksid olema ühel temperatuuril. Tõsta need jahusele lauale. Rulli tainas ristkülikuks, mis on kaks korda pikem kui võiruut. Tõsta või ristküliku keskele ja tõsta taina ääred selle keskele kokku, nii et või oleks korralikult tainaga kaetud. Rulli tainas lahti piklikuks ristkülikuks, vahepeal jälgides, et või kusagilt välja ei jääks.

Oluline on tainas rullida võimalikult õhukeseks, ent samas tasub kogu aeg jälgida, et tainas ikka laua küljest lahti tuleks. Otsi mõtteliselt välja ristküliku kese ja tõsta mõlemad ääred keskele kokku. Seejärel tõsta üks pool teisele peale – nagu sulgeksid raamatu. Paki saadud tainas toidukilesse ja pane 30 minutiks külmkappi.

Tõsta tainas taas korralikult jahusele lauale. Võta see pikkupidi ette  ja rulli taas pikkupidi ristkülikuks. Voldi samamoodi nagu esimesel korral ja pane seejärel 30 minutiks külmkappi.

I ja II voltimise skeem

Kolmas kord tõsta tainas jälle pikkupidi ette ja rulli ristkülikuks. Kolmas voltimine on kõige lihtsam. Jaga tainas mõtteliselt kolmeks – tõsta üks äär keskmisele osale ja siis teine äär kõige peale. Tõsta veel 30 minutiks külma ja seejärel tainas on kasutusvalmis!

III voltimine

 

Rulli tainas jälle ristkülikuks, paksusega 3-5 mm. Lõika ristkülik kolmnurkadeks ja iga kolmnurga laiema otsa keskele tee ca 1 cm pikkune sisselõige. Sarvesaia kokku rullimist alusta kolmnurga laiemast äärest. Venita kergelt tainast ca 3 cm võrra piklikumaks ja rulli see kokku. Aseta saadud sarvesaiad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, pintselda pealt muna-veeseguga ja jäta 1,5-2 tunniks sooja kohta kerkima. Saiakesed kerkivad kahekordseks.

Pool tundi enne kerkimisaja lõppu pane ahi 220 kraadile (pöördõhurežiim) kuumenema. Pintselda sarvesaiu enne ahjuminekut veel kord pealt muna-veeseguga. Pintseldamisel jälgi, et muna-veesegu liialt alla ei voolaks, sest see kipub ahjus plaadil kõrbema.

Küpseta 220-kraadises ahjus ca 20 minutit.