Rikkalik omlett seente, singi ja kitsejuustuga
Näib, et spordiklubis käimine on muutumas mu elu põnevaimaks osaks, pakkudes konkurentsi isegi Masterchef Australia vanadele osadele (jah, olen neid igavesti vaadanud juba). Peaks ilmselt tegema eraldi rubriigi “Spordiklubis juhtus”. Sellest ma igaks juhuks ei hakka rääkima, kuidas ma koos teiste ülekaaluliste vanaprouadega vesiaroobikat proovisin, aga.. garderoobis. Jah, jälle garderoobis. Üksi trennis käies pole tõesti garderoobis muud targamat teha, kui teiste juttu kuulata. Niisiis, jäi mul kõrvu kahe proua jutt, kellest esimene kirus seda, et talle tuuakse pidevalt lapselapsi toitmiseks.. Küll pidavat neil olema halb ema, kes neid üldse ei toida ja tema siis peab pidevalt süüa valmistama. Sõbranna siis püüdis kaastundlikult kaasa rääkida, et see pole tõesti ilus käitumine. Selle peale ütles aga bravuusikas proua “mis ilus käitumine? Lihtsalt lits on!”. Hea, et mu lõug imestusest põrandale ei kukkunud. Kuidas saab üks viisakas proua niimoodi öelda? Ma ei saanudki aru, kas “lastelaste ema” oli siis tema tütar või minia, aga lõppkokkuvõttes vahet polegi. Mõtle, mis sa mõtled, aga niimoodi oma perekonnaliikme kohta rääkida. Ja veel avalikult. Ja veel selliste sõnadega. Mis küll inimestel peas toimub? Kas vanaemad ei olegi tänapäeval õnnelikud, kui saavad oma lapselapsi toita? Perekonnaga on siiski selline lugu, et seda valida ei saa, ning perekonnaliikmed on need, kes lõppkokkuvõttes alatiseks su ellu jäävad. Niisiis peaks ikkagi püüdma nendega hakkama saada, kui keeruline see vahel ka ei oleks. Mitte neid garderoobis sõimusõnadega taga klatšima. Hea, et ma seda loengut nendele prouadele pidama ei hakanud. Kange tahtmine oli küll.
Omlett on teadupärast minu jaoks klassikaline pühapäeva hommikusöök. Vahel juhtub aga nii, et pühapäeva hommik venib lõunasse.. ja siis on igati asjakohane kostitada end korraliku ja toitva omletiga ning teeselda, et tegemist oli hommiku- ja lõunasöögiga. 2 in 1. Ütlemata hea on see toekas omlett ka. Kuidas ma küll varem selle peale pole tulnud, et kitsejuustu omletile lisada? Ma olen viimasel ajal avastanud, et abikaasale õnneks maitseb kitsejuust ja mul on nii hea meel selle üle 🙂
Rikkalik omlett seente, singi ja kitsejuustuga
Kahele
4 muna
1 dl piima
50 g kitsejuustu
50-100 g talusinki
1 väike sibul
6-8 pruuni šampinjoni
Jupp parmesani
Soola-pipart
Eelkuumuta ahi 200 kraadini.*
Haki sibul, seened ja sink. Prae sibul klaasjaks, lisa sink, prae kuldseks. Lisa seened ja prae, kuni seentest eraldunud vesi suuremalt jaolt aurustunud. Samal ajal vahusta munad piima, soola ja pipraga (üldiselt ei tasu väga uhkelt maitsestada, sest juustud ja sink on niigi soolased). Kalla munasegu pannile, lase minut-paar hüübida ja murenda peale kitsejuust. Viimasena puista soovi korral peale natuke parmesani. Aseta omlett ahju ülemisse ossa küpsema, kuni omlett hüübinud ja kerkinud (ca 5-10 minutit).
*Omletti ei pea tingimata ahjus lõpuni küpsetama, võib ka pliidil, kaane all. Siis peab olema ettevaatlik, et omlett põhjast kõrbema ei läheks.
