Salat röstitud bataadi ja granaatõunaga

Tänases FB postituses jätsin ma üsna alatult mulje justkui oleksin oma esimese dekreedi nädala kassidega koos kodus maha looderdanud ja sestap pole postitanud. Tegelikult ma lihtsalt olen teinud sada asja ja muuhulgas lihtsalt puhanud arvutist. Kuna head sarjad ka hetkel kõik pausil, siis käsi ei tõusegi väga arvutit haarama. Muidu ikka olen jätkuvalt kodu mitte minulikult korras hoidnud, tegelenud makroonidega, veetnud rohkelt kvaliteetaega sõbrannadega, lõpuks ometi end lasteasjade maailmaga kurssi viinud (ja isegi esimesed vajalikud asjad soetanud!), veetnud ühe päeva tööl asju üle andes, jätkuvalt trenni teinud, küpsetanud ja ITK loengutes käinud. Ma lihtsalt tunnen, et nii kaua kuniks keha võimaldab, peab ikka aktiivselt ringi liikuma. Liiga lihtne on diivanile vedelema jääda ja sünnitust oodata.. (APPI!)

 

 

Äärmiselt olulisi mõtteid möödunud nädalast?

* Kedagi peale sinu ei huvita su FB aasta.

* Raseduse algusest on abikaasa oodanud, millal ometi äpp ütleb, et laps on meloni või arbuusi suurune. Noh, lõpuks on meil käsil meloni nädal. Mille peale ta küsis, kas melonile järgneb arbuus. Huvitav, kas ta tahab, et ma siin nädalaga lõhki kasvaksin..

* Tahaks teha heategu. Olen alati siia-sinna annetanud ja kodutute kassidega tegelenud ja eelmisel aastal tegin jõuluajal lastekodusse torte. Aga esimest korda elus tunnen, et viimasel ajal ei tee piisavalt head. Jube egoistlik periood on olnud. Saan aru, et rasedus ongi natuke egoistlik aeg, kus peabki mõtlema endale ja inimesele enda sees. Aga mingi rahutus on hinges.

* Ühelt makroonikoolituselt sain ise ka hea mõtte, mida kõrva taha panna. Kõik tegevused, mille tegemisele kulub alla paari minuti (või oli see 3..? ;)), tee kohe ära. Pole mõtet selliseid asju edasi lükata või delegeerida.

* Kõik see iga-aastane jõulukinkide üle kemplemine ja virtuaalne näpuga näitamine on ikka täielik ajaraiskamine. Kes viriseb oma stressi pärast, kes loeb moraali teistele, et ei tohi kulutada, kes kiitleb rinda tagudes, et ta ei teegi kinke. Jah, mindki häirib tarbimisühiskond ja igasugune jõuludega kaasas käiv odav tilulilu, aga ma ei usu, et minu digitaalsed peavangutused olukorda paremaks teevad. Niisiis olen lihtsalt ignorantne kogu toimuva tsirkuse suhtes. Peaasi, et inimesed ise oma elu ja otsustega rahul oleksid, eksole. Meie teeme peres loosipakke ja iga inimene saab ühe kingi. Sõbrannadega leiame pigem teineteisele aega ja siia-sinna teen ehk mõne söödava kingituse. Ei ole kunagi elus kogenud jõulustressi ega “ma pean tegema kingituse” pinget.

* Rääkides tarbimisühiskonnast ja titendusest (nagu ütlesin – esimesed asjad on soetatud! Häll ja kummut!). See uus maailm on päris huvitav. Mallukas on nagu tarbimiskuninganna, kes aina postitab vidinatest ja asjadest ja siis veel vidinatest ja veel asjadest… ja siis noored emad aga arutavad nende asjade üle ja ostavad ja arutavad ja ostavad. Magic. Vähemalt firmade jaoks on money well spent.

* Blogilugejad kindlasti teavad, et mul on kaks kassi – Paksu ja Billy. Olen ka rääkinud, miks Paksu on Paksu. Aga aina piinlikumaks muutub tema nimetamine paksuks. Eriti kui võõrad inimesed külas käivad ja arvavad, et ma teen nalja, kui niimoodi pisikiisut mõnitan. Eile kaalusime kasse – Paksu 3,5 kg (oli paar aastat tagasi 5,5) ja Billy 4,9 kg 😀 Uuuuups…

 

Kevad 2015.. Paksu. Ilmselgelt.

 

Kuna ma nüüdsest olen päevasel ajal kodus, siis lõpuks ometi saan talvisel ajal soolase toidu pilte postitada! Muidu valmivad soolased road kottpimedas ja aasta fotograaaf Olga ei saa päevavalguseski viisakaid toidufotosid kätte.

Tean väga hästi, et mul on kindel lugejaskond, kes ootab siit blogist soolase toidu retsepte. Kui ma magustoidumaailmas tunnen end enesekindlalt ja arvan, et kvalifitseerun üle keskmise kodukokaks, siis soolase toidu maailmas olen tavaline kodukokk. Oskan hästi süüa teha, aga uute maitsetega eksperimenteerimisel kasutan ise palju teiste retsepte ja jälgin neid retsepte suht korralikult. Sestap selles maailmas ma palju ei targuta, aga häid leide jagan ikka hea meelega ka teiega!

See salat oli tõeliselt hea leid!

 

 

Retsept siit.

 

Salat röstitud bataadi ja granaatõunaga

Kahele

 

2 keskmist bataati (röstimiseks oliiviõli, sool ja pipar)

Värsket salatit vastavalt oma soovile

Paar peotäit granaatõunaseemneid

100 g fetajuustu

2 tükeldatud avokaadot

Peotäis röstitud ja hakitud pistaatsia pähkleid

Maitserohelist

 

Kaste

2 sl oliiviõli

1 väike küüslauguküüs

1 tl mett

0,5 laimi mahl

Sool-pipar

 

Alusta bataadi röstimisest. Kuumuta ahi 200 kraadini. Tükelda bataat ja pane ahjuvormi. Nirista peale oliiviõli, jahvata soola ja pipart. Rösti ca 30 minutit, kuni bataat küps.

Kastme jaoks vispelda koostisosad kokku. Sega salati koostisosad ja lisa kaste. Serveeri kohe.