Suviseid mõtteid, 2015

Ma ei tea, mis mõtted küll teil suve lõpu puhul on (lisaks ilmselgele, et tänavu oli liiga palju kehva suusailma), aga mina taaskord äärmiselt originaalselt mõtlen, kuhu ometi see suvi kadus? Alles oli maikuu, kui ma oma kodu rõdul pärast tööd esimesi päikesekiiri meeleheitlikult püüdsin, ja täna, mitteametliku sügise alguse puhul (Palju õnne kõikidele koolijütsidele!), lülitasin hommikul autos istmesoojenduse sisse. Õnneks pikemalt te minult klassikalist eestlaslikku suvelõpujonni ei saa, sest peale lendas teguderohke september ja suvest jäävad meelde vaid need ilusaimad ilmad, kui Valklas päev otsa rannas olime, lendavat taldrikut loopisime, kaarte mängisime ja SUPiga sõitsime; suurepärased toiduprojektid, kuhu alla suudan suve lõpuks ka pulmatortide tegemise klassifitseerida, ning emotsioonirohked kultuurielamused!

Suve lõpus veetsin aega natuke ka kodus logeledes ja ja.. mina küll ei saa aru inimestest, kes tööl ei käi või töötavad kodukontoris. Ei hakka siin lahkamagi seda, kuidas jääb kodus istudes maailm nägemata ja kolleegidega näost-näkku suhtlemata ja ja… Minul isiklikult ei oleks sellist enesedistsipliini, et kodus asjalik olla, sest et… Matilda lihtsalt VAJAB pildistamist. Näiteks nii:

…või hoopis nii..

…ja samas selle nurga alt on ta eriti nunnu.

Ja kui ma julgengi otsustada, et ei pildistada teda, siis ta lihtsalt ronib keset mu toidupildistamise plaani toidu aluse peale ja vaatab mulle sügavalt ning etteheitvalt silma..

Aga mis toidumaailmas põnevat?

Suvel raputas lõpuks Eesti toidumaailma ka kolmest koostisosast Jaapani juustukook. Mina proovisin seda retsepti aasta alguses, sel ajal, mil mul päris Jaapani juustukoogi hullustus oli. Aga kindlasti ma ei arvanud, et see “lihtsustatud retsept” on blogis avaldamist väärt. Esiteks on see maitselt täiesti mittemidagiütlev tavaline kook, mis vajab kindlasti kõrvale hapukaid marju, toormoosi vms. Lisaks on selle tegemisel vaja jälgida nii palju reegleid, et see ahjust võttes kokku ei kukuks. Mina teeksin iga kell viiest, kuuest, seitsmest koostisosast ühe kausi kooki, mis eeldab kokku segamist ja küpsetamist, kui veedaksin tund aega kolme koostisosaga koogi tegemisõpetust lugedes ja pärast hinge kinni hoides, kas läks ikka õigesti.

Eesti toidublogidest tegi minu silmis suve meeldejäävaima postituse Mari-Liis, kes pildistas angervaksasiirupit nõnda kaunilt. Minu jaoks need pildid kõnelesid suvest ja kõigest sellest, mis suvel hea. Samas, müts maha ka Laelambi Laualambi ees, kes puhkusel ajaviiteks endale pitsaahju ehitas. Kõnelevatest postitustest veel niipalju, et Briti sõstrakoogi ja sinna kuuluva sõstra korjamise elava kirjelduse postitust ma juba jagasin teiega. Lisaks kirjutas Piret hiljuti oma arvamusest kultuurmustikate kohta ja ma poleks ise osanudki paremini kirjutada!

Ma ei ole küll suur tomatisõber (kurgid, mmm…), aga sel aastal isutab tomatipirukate järele. Selle piruka võtan kindlasti plaani! Võtke teiegi!

Kui juba soolaste pirukate peale jutt läks, siis seeeeee juustu-suvikõrvitsa-kartuli-maisi galett tasub ka meelde jätta! Mul on ikka jätkuvalt mingi teema galettidega.. Vaadake või seda kirsi-maasika galetti. Okei, see beseekate on ilmselge liialdus, aga kirsi-maasika galett kõlab nagu unistuse täitumine. Eriti antud hetkel. Hommikukohvi kõrvale. Samas ma olen nõus ka hooajalisema ploomigaletiga. Tegelikult selle ploomigaleti postituse juures on eriti köitev taina retsept – tundub selline õige, rammus ja samas õrn.

Jäin ühel heal päeval lugema enda jaoks uut blogi Pinch of Yum, kus on ilusad pildid ja põnevad retseptid. Täiesti hämmastav on aga see, et selle blogi omanikud täiesti senditäpsusega panevad kirja kõik tulud-kulud, mis blogimisega seotud. Veel hämmastavam on see, kui suurtest summadest on jutt! Vau! Hakkaks isegi kirja panema, aga kahjuks tulude pool jääks vajaka. Positiivseid emotsioone ju numbritesse panna ei saa.

Ma olen teadupärast suur määrete ja dipikastmete fänn (hummus!) ja juba paar nädalat ei saa peast vahustatud ricotta määret. Vähemalt on teada, mida soolaleivapeol pakume..

Natuke kurvematel teemadel – mis juhtub siis, kui tänapäeva noortele entsüklopeediaid näidata. “It’s the internet in books”.

Sel suvel on mitu korda minu tutvusringkonnas tõstatatud pulmade ja raha küsimust. Lugesin ka artikklit sellest, kuidas inimesed ei lähegi pulma seetõttu, et ei oma piisavalt raha. Panen käe südamele ja tunnistan üles, et mina, pruudina, absoluutselt ei mõelnud sellele, kui suured kulud mu sõpradel on 🙁 Nii egotsentriline olengi. Nüüd aga olen mõelnud, et kui inimesel ikka hea sõber abiellub, siis eeldab see päris suuri väljaminekuid – uusi riideid (okei, see ei ole päris kohustuslik element), tüdrukute- või poissmeeste õhtu korraldust, transporti, majutust, kingitust, lilli.. Teisalt jälle ei kujuta ette, et ma ei läheks oma sõprade pulma. Peaks eraldi hoiukonto tegema – sõprade pulmafond 😀

Tõenäoliselt on kõik seda videot juba sada korda näinud, aga ma ei saa kuidagi üle sellest, kui vinged tsikid need on! Võibki kuulama jääda. Repeat, repeat, repeat.

Vinget alanud kooliaastat ja teguderohket sügist!