Parmesani-suvikõrvitsapirukas
Nüüd kus läksin puhkusele (lausa kuuks ajaks!) on aega ja tahtmist lausa pikemalt mõtteid koguda. Mitte, et ma muidu vähe heietaks. Hetkel istume 6 tundi järjekordses lennujaamas ja ootame lendu Bangkoki. Peagi tuleb siit hoopis reisiblogi, ehk andestate!
Turistid!
Ma, toiduhuvilisena, jälgin aktiivselt toidublogisid, eriti välismaiseid. WordPressis on tore pidevalt täienev nimekiri retseptidest, mida võibki vaatama jääda. Samas on üsna naljakas, et uue aastaga on nimekiri digimuutunud ja on nüüd “eri-dieetide” retseptide nimekiri. Ilmselgelt on inimesed a) üle söönud, b) andnud toidualaseid uusaastalubadusi või c) mõlemat. Küll on paleo-dieedi juttu, gluteenitalumatust, “2 nädalat ilma suhkruta”, “ütle ei süsivesikutele” jne jne. Ma tõesti ei mõista nii marginaalset suhtumist. Miks peab alati langema äärmustesse ja toidugruppe menüüst välja jätma? Miks ei saa rahulikult igapäevaselt mitmekülgselt toituda?
Üldiselt arvan, et mitmekülgne ja korralik toitumine ei lasegi sellistel probleemidel tekkida. Ja kõige vähem mõistan ma inimesi, kes hakkavad toidualaselt teisi sildistama. Ah, liha ei söö, oled mingi taimetoitlane? Kuidas sa julged valget saia süüa? Issand, kas sa tead, mis keemiat need kummikommid sisaldavad? Kui ma söön nädal aega korralikku kodust toitu, nii liha, salatit kui ka teravilja ja valku, siis mul absoluutselt pole süümepiinasid nädala lõpus üks burger ära süüa! Ja kui keegi tahab seepeale väita, et kuidas ma sellist rämpsu söön, siis tahaks tal kohe hambad sisse lüüa! Päris emotsionaalne olen täna 🙂
Tegelikult tahtsin ju rääkida gluteenist. Mina panustan gluteeni mitte-söömisesse niipalju, et teen ise juuretise põhjal rukkileiba ja valget saia söön pea ainult siis, kui kodus on kalamarja või punast soolakala. Ja seda ilmselgelt tihti ei ole. Päriselt. Igapäevaselt ma siiski gluteeni pärast ei pabista, niikaua kui see minu või abikaasa tervist nähtavalt ei mõjuta. Tean aga, et tänapäeval on väga levinud gluteenitalumatus ja hiljuti Umamis avaldati selle kohta väga hea artikkel, mida tahtsin ka teiega jagada (ja selle väikese asja pärast oli nüüd siis vaja nii emotsionaalseks minna, ahh?). Soovitan lugeda! Tark artikkel ja seda eelkõige seetõttu, et jagab minu maailmavaadet tasakaalustatud toitumisest.
Teema lõpetuseks jagan siis ka toreda piruka retsepti, mis sisaldab gluteeni! Mul väga meeldib seda üritustel pakkuda, sest see on maitsev ja pirukat saab mugavalt näpuga võtta. Retsepti allikas on Nami-Nami.
Parmesani-suvikõrvitsapirukas
500 g pärmi- lehttainast
1 pikk ja sale rullkõrvits
3 küüslauguküünt
Oliiviõli
Soola ja musta pipart
100 g maitsestamata toorjuustu
50 g hapukoort
75 – 100 g riivitud parmesani
Viiluta suvikõrvits kartulikoorija abil peenikesteks viiludeks. Pane kaussi suvikõrvits, kalla üle oliiviõliga, lisa küüslauk ja maitsesta soola-pipraga, sega läbi. Lase 10 – 20 min maitsestuda.
Rulli tainas õhemaks ja pane ahjuplaadile. Tee taina servadele ca 1 cm kaugusele sisselõige. Sega toorjuust, hapukoor ja pool parmesanist. Saadud segu määri õhukese kihina tainale, jättes ääre vabaks. Peale puista suvikõrvitsaviilud. Kui soovid, määri vabaks jäänud äär munakollasega.
Küpseta pirukat 200 kraadises ahjus 15 minutit, puista peale teine pool riivitud parmesanist ja küpseta veel ca 10 minutit.
