Seenepirukad

Lõpuks ometi jõudsin metsa seenele! Kahjuks jäin küll natuke hiljaks – vastu vaatasid mädanevate puravike väljad ja juba valminud hobuheinikud (teate küll, need kõige hilisemad ilmujad). Õnneks paar pange puravikke ja männiriisikaid siiski saime. Viimase asjana käisin veel kodu lähistel metsast kuuseriisikaid otsimas. Loomulikult oli seal mitu mitu inimest üle käinud, aga suvitajad-seenelised ei taipa kuivast nõmmemetsast rohuliblede alt kuuseriisikaid otsida. Nii saingi mina pool pange kuuseriisikaid.

Seeneajal on meie peres kolm elementaarset retsepti, mida peab tegema – supp, marineeritud seened ja pirukad. Minu lemmikud on pirukad, kuigi nende valmistamine on alati paras väljakutse. Esiteks, võtab pärmitaigna tegemine üksjagu aega. Teiseks, on pirukate vorpimisega tükk tegu. Kui aga mingi hetk tuba täitub küpsetise lõhnaga ja lõpuks saab ka pirukat süüa, siis kogu vaev ununeb hetkega ning alles on vaid söömise rõõm! Kuna jagatud rõõm on suurim rõõm, siis seekordsest pirukalaarist jätkus umbes täpselt neljaks tunniks 🙂

Tegelikult taigna tegu on kerge, ainult nõuab aega.. Iga kord, kui pirukaid küpsetan, siis meenub lugu, kui otsustasin Prahas oma sünnipäevapeole ise pärmitaignast pirukaid teha. Välistudengite näod, kui nad pirukaid said, olid hindamatud. Oli see alles šokk, et keegi ise küpsetab. Aga parim küsimus oli “Where did you get the bread?”, pidin väga kaua seletama, kuni iga külaline uskus, et taigna valmistamine kodus on võimalik.

Pärmitaigna tegemiseks kasutan juba aastaid Sille toidublogist võetud retsepti (vt siit). Häid ja väga häid retsepte on kindlasti veel, aga mina olen just selle juurde pidama jäänud. Taigen jääb mõnusalt pehme – see tähendab, et toorena on temaga veidi keerulisem toimetada, ent see-eest püsivad küpsetised pehmed veel mitu päeva.

50 g pärmi

0,5 l piima

150 g suhkrut

Ca 900 g jahu

1 tl soola

2 muna

125 g või

Seened

Sibul

Sool-pipar

Soojenda piim käesoojaks, pärm sega suhkruga. Lisa soe piim pärmile, seejärel sega juurde pool jahukogusest. Pane taigen eelkerkimiseks rätiku alla sooja kohta 20 minutiks. Vahepeal sulata ning jahuta või.

Taignale lisa munad, lahtiklopitult, sool, või ja jahu. Kusjuures jahu kogus on rangelt soovituslik, seda tasub lisada kuni taigen tundub parasjagu valmis ja tuleb käte küljest enamvähem lahti 🙂 Taas aseta taigen rätiku alla sooja kohta, seekord tunnikeseks. Seejärel avanev vaade:

Täidise jaoks puhasta, tükelda ning keeda paar minutit seeni. Eks see sõltub ka seentest – mõned ei vaja üldse keetmist, mõned vajavad kauem. Ma keedan paar minutit alati, sest siis saab need puhtamaks. Kogus peaks olema vähemalt 500 g, et oleks mõtet üldse pirukaid tegema hakata. Kilo või kaks on veel parem. Seekord olid valikus puravikud, kuuseriisikad, paar hobuheinikut ja liivtatikut.

Prae pannil sibul (kui kilo seeni, siis kaks) klaasjaks ning lisa seened, prae vähemalt 20 minutit, maitsesta. Täidis peab täielikult jahtuma, enne piruka valmistamist!

Pirukate mätsimiseks on igalühel oma tehnika. Mina teen parajad taignapallikesed, rullin need, panen keskele täidist ning tõstan ääred kokku. Ja nii lihtne see ongi! (tegelikult on see ikka päris tõsine ettevõtmine) Pirukatele teen kahvliga augud, katan munaga ning küpsetan 220 kraadi juures ca 10 minutit, kuni pirukad kuldsed.

Tõeline klassika – pirukad ja boršš!

Kuna taigent jäi natuke üle, siis sellest tegin pisikese kringli. Laupäeval sai korjatud parasjagu pohli ja kodus martsipanijääke leidus ka õnneks. Jaaa.. veel üks põhjus, miks mulle antud pärmitaignaretsept meeldib – see on piisavalt neutraalne, et sobib nii soolase kui ka magusa küpsetise tegemiseks!